Wednesday, February 29, 2012

Inkontru Avaliasaun Saúde Distrital Ainaro

Inkontru Avaliasaun Saúde Distrital Ainaro
21 Fevereiru 2012
Nelson Martins” Sistema Saúde Ohin Loron Di’ak Liu Tinan lima kotuk nomos wainhira TL sei iha Indonesia nia okos”.

Carinton Salazar
Mudansa indikador saude durante tinan walu liu ba  depois Independensia hatudu katak Timor Leste mak halo progresu ho lalais iha ninia esforsu atu imfrenta dezafius saude boot sira nebe karakteriza liu husi taxa mortalidade meterna no labarik mak aas ho signifikativu, akompanha ho insidensia aas ba moras kontaziozas sira. Espektativa ba moris antes independensia 52 no iha tinan 2009 bazeia ba demographic health survey sa’e ba 58 no rejultadu ikus husi estudus ikus hatudu katak espektativas moris agora dadaun sa’e ba 62,2 (feto) no 58.2 (mane) nee mos hatudu katak iha mudansa ida nebe signifikativu.

iha nivel rua ba Ospital sira hodi fornese kuidadus saude sekundariu iha timor leste. Kuidadus saude tersiaria mak agora dadaun fornese iha rai leur nudar rejultadu ba limitasaun ba rekursus teknolojia nian no rekursus Umanus Espesializadus sira nebe presija atu halo intervensaun kompleksu sai nudar kauza principal ba evakuasaun mediku ba rai liur.

Ospital referensia sira mak lokaliza iha rejiaun lima, Iha Ospital referensia sira nee mos iha departamentu ba OPD, Emerjensia no Internamentu. Sira iha pesoal ho mediku jeneralista no espesialista iha area klinika 4 hanesan sirurjia, Pediatria, Obstetriu-jinekolojia no medisina interna.

Sistema saude iha teritoriu laran tomak liu-liu iha Ospital Nasional Guido valadares diak liu kompara ho tinan 2007 no tempu Indonesia nian. Estabelesimentu makina hemodialisa (fase raan), Cardiologia makina (tratamentu ba moras fuan), Laboratoriu nebe modernu kompletu ho Makina Vitros, Kapasidade intervensaun iha departamentu Bedah, Interna, Obgyn-gyn, Matan, Poli, Emergensia diak liu se kompara ho tinan hirak liu ba.

Aspetu Kuidadu saude primaries timor leste rasik iha postu saude 202, Postu SISCa 503 aleinde nee mos iha mobile Klinika nebe kada fulan profesionais saude sira halo iha terenu no halo mos tranferensia moras ba rai leur. Ema timor ida nebe hela iha timor, Foho leten ka dolok kuak sei hetan oportunidade atu hetan assistensia saude minimal dala ida kada fulan, Iha ninia suku no wainhira labele tratamentu iha rai laran iha posibilidade atu haruka mos ba halo tratamentu iha rai leur.

Atu fiskaliza hikas politika Saúde iha terenu atu garante kuidadu Saúde primaria iha timor leste, liu-liu komunidade sira ne’ebé hela iha foho leten, Area rurais, Area remotas, Foho leten no dolok kuak. Kinta feira semana kotuk 23/02/2012 Ministru Saúde ho ninia komitiva hala’o inkontru ho profesionais Saúde Distrital Ainaro, Parseirus, NGO nomós entidades lokal balun.

Hareba moras dengue nebe agora dadaun sae ba bebeik no hamate ona ita nia komunidade tamba nee Ministru saude Husu ba entidades hot-hotu atu bele servisu hamutuk para ita luta kontra moras sira ne’ebé existe iha ita nia rai laran mak hanesan halo limpeja ba ita nia uma sor-sorin, Haforsa meja haat SISCa ( Servisu Integradu da Saúde Comunitaria) nian.

Aleinde nee iha oportunidade hanesan Ministru saude ho lian makas apelu ba profesionais saude sira hotu atu servisu ho espiritu Nasionalizmu, Profesionalizmu no dedikasaun ba Umanu. Eleisaun Geral, Nomos Eleisaun Pridensial komesa besik ona tamba ne’e husu ba pesoal Saúde sira tenki hatudu imparsialidade tenki besik ita nia komunidade sira kuandu sira ba halo kampanha sira moras, vida hanesan ema profesionais Saúde tenki garante no fo assistensia ba sira kuandu sira presija iha kualker situasaun. MoH


Monday, February 27, 2012

Distritu Ainaro Nakonu Ho Lixu Organiku No Nonorganiku “ Nelson Martins Populasaun Distritu Ainaro Mak Kaer Sira Nia Destinu Rasik Ba Sira Nia Kondisaun Saudavel”. 23-02-2012

Husi. Carinton Salazar

Geografikamente kondisaun dalan husi destritu Aileu liga ba Ainaro aat teb-tebes, durante tempu udan provoka inundasaun nomos mota estraga dalan nakonu ho taho, fatuk mota no materiais sel-seluk ne’ebé sai ameasa ba vida pasageirus, sira ne’ebé uza Kareta, Motorizadas nomos sel-seluktaan.
Ainaro fatin fresku ka matak teb-tebes kompara ho distritu sel-seluk iha teritoriu laran tomak, husi loro sae hateke hetan foho kablaki, husi parte loro monu hetan Ramelau susar atu ita hetan taan rai seluk ne’ebé bele halo sasukat ba rai furak ida ne’e.
Fulan fevereiru loron 23 tinan 2012 Ministru saude ho ninia komitiva halao vizita traballu hodi hare besik liu kondisaun saude iha distritu Ainaro aleinde ne’e halao mos inkontru ho profesionais saude sira, Parseirus, No Autoridade local hodi deskute konaba oinsa halao intervensaun ba batallaun susuk denge ne’ebé agora dadaun okupa teritoriu laran ne’ebé hamate ona ita nia komunidade lubuk ida.
Moras denge hanesan moras ne’ebé perigu teb-tebes ba vida ema nian, no bele oho ema Sedu wainhira la hetan assistensia saude lalais no perigu liu mak moras ne’e rasik seidauk iha aimoruk ida ne’ebé bele kura moras ne’e. nune’e susuk dengue seidauk bele evakua husi ninia horik fatin wainhira ninia baze apoiu seidauk rahun.
Susuk dengue gosta moris iha fatin foer no Bee nalihun.
observasaun Geral husi Jornalista sira nota katak Kapital matak Ainaro sor-sorin husi dalan boot tantu dalan alternativu nakonu ho foer no duut naruk, Lixu kontinua butuk, Kontinua hada, Fatin barak mak sei iha bee nalihun no iha fatin barak mak nakonu ho lixu, Eskola nomos edifisiu Estadu nia barak mak nakonu ho duut matak, Kaleng aat, Lixu Organiku nomos lixu nonorgan halo Kapital Ainaro sai tiha hanesan luhan ba kutun aat Animal hanesan fahi no bibi pasiar husi bee nalihun ida ba bee nalihun seluk.
Nune’e kria ambiente ne’ebé la saudavel, Ambiente ne’ebé nakonu ho foer, Ambiente ne’ebé nakonu ho kutun aat,  fatin barak mak lembab nune’e loron ikus sei akontese moras oin-oin ne’ebé lori husi bacteria, hanesan Dengue, Malaria, Diareia, TBC ka Muta raan, Lepra, Ispa nomos sel-seluk taan. Komunidade seidauk sinte didiak responsabilidade ba ninia ambiente realidade hatudu, Ispa, Malaria, kontinua aas regista iha Centru saude no Internamentu sira ne’ebé besik iha kapital ne’e.
Ho hanoin hirak ne’e mak Ministru bolu kedas atensaun ba Direktor Saude distritu nomos profesionais sira atu organiza komunidade atu halo limpeja Geral.  Hodi hamoos uma sor-sorin hodi halo intervensaun no luta kontra moras Dengue no Malaria ne’ebé agora sai ameasa boot ba ema hotu nia kondisaun saude.
Ita nia luta ba ukun aan ita atinze ona, Maibe ita luta atu moris iha kondisaun saudavel seidauk remata, Ita seidauk bele atinze MDG sira ne’e kuandu ita rasik seidauk iha responsabilidade ba ita nia aan, Ita nia Ambiente ka ita nia sor-sorin. MOH


Sunday, February 19, 2012

Nelson Martins “Pesoal saude hatudu izemplu moris moos, Hijiene pesoal diak no moris iha uma nebe moos”.

Remexio, Suku Asumau, 20 Fevereiru 2012
Vijita trabalhu ne’ebé hala’o husi ministru Saúde iha loron rua nulu fulan fevereiru 2012 ne’e hetan partisipasaun masimu no antusiaismu makas husi knar na’in Servisu Saúde distrital Aileu, Komunidades, Estudantes, nomos autoridades local.
Direktor Saúde distrital Aileu iha ninia intervensaun hateten Agradese tebes ba Ministru Saúde ho ninia ekipa ne’ebé ohin mai iha Distritu Aileu atu hare besik liu kondisaun Saúde knar nain Saúde sira nian nomos situasaun actual ne’ebé agora dadaun profesionais sira imfrenta iha fatin ne’ebé refere.
Ministru Saúde iha ninia diskursu haktuir katak” iha inisiu 2007 wainhira hau simu todan boot IV Governu konstitusional nian atu servi povu ida ne’e, “hau mai hala’o vizita iha fatin ne’e situasaun difisil teb-tebes povu sei moris iha traumatimu nia laran, “maibe ohin hau mai iha ne’e hau hare buat hotu iha mudansa makas no agradese tebes ba knar nain Saúde sira iha parte ne’e tamba servisu makas tebes hodi dedika aan.

Nelson Mos salienta liutan katak” hau hakarak sita liafuan diak ne’ebé partidu balun uza hodi sai hanesan moto mak, Auto-Kritika, Hari Nasaun husi Baze, fiar aan la’o ba Oin. furak teb-tebes kuandu ita foti ninia diak iha laran. Auto-Kritika katak halo kritika baa an rasik, ita tenki fo izemplu ne’ebé diak. iha ne’e hau hakarak hateten ba pesoal Saúde sira hotu atu fo izemplu moris moos ba komunidade. Lalika hein kritika deit ema seluk. Hari nasaun husi baze signifika husi baze kuandu forte ita bele iha atinjementu ne’ebé diak nune’e oinsa ita bele realiza kuandu ita rasik dalaruma la hatene ita nia inan isin rua hira mak eziste iha ita nia sor-sorin nomos bebe hira mak moris.

Iha mais au menus komunidade kuaze atus ida ba leten nia oin Ministru Saúde realsa katak “ho problema oin-oin ne’ebé ita hasoru tamba ne’e husu partisipasaun masimu husi autoridades local nomos entidades hotu atu hakbiit rezistu Saúde familiar, fiar aan la’o ba oin, oinsa ita bele se fo’er iha ita nia sor-sorin kontinua butuk, kontinua hada fatin barak mak sei iha bee nalihun no iha fatin barak mak nakonu ho lixu Nune’e kria ambiente ne’ebé la saudavel, Ambiente ne’ebé nakonu ho foer, Ambiente ne’ebé nakonu ho kutun aat,  fatin barak mak lembab nune’e loron ikus sei akontese moras oin-oin ne’ebé lori husi bacteria, hanesan Dengue, Malaria, Diareia, TBC ka Muta raan, Lepra, Ispa nomos sel-seluk taan. Tinan tinan ita nia nasaun akontese surtu oi-oin tamba fator husi ambiente ne’ebé la duun moos.

Iha oportunidade ne’e ministru Saúde apelu ba pesoal Saúde sira atu servisu ho espiritu Nasionalizmu, Profesionalizmu no dedikasaun Umanu. Hareba situasaun Geral ita hatene katak Eleisaun Geral, Nomos Eleisaun Pridensial komesa besik ona tamba ne’e husu ba pesoal Saúde sira tenki hatudu imparsialidade tenki besik ita nia komunidade sira kuadu sira ba halo kampanha sira moras vida hanesan ema profesionais Saúde tenki garante no fo assistensia ba sira kuandu sira presija iha kualker situasaun.

Wednesday, February 15, 2012

Inkontru Ministru Saúde ho lideransa komunitaria nomos konsellu Suku, Villa Verde, 16 Fevereiru 2012 Ministru Saúde.

Atu hakbesik liu assistensia Saúde ba komunidade, Kinta feira 16 Fevereiru 2012, Ministru Saúde Proff. Dr. Nelson Martins hala’o inkontru ho konsellu Sukus Villa Verde iha cede suku, Ne’ebé lokaliza iha Matadoru, Dili.

Xefe suku Villa Verde Jose Arranho Mankoli iha ninia intervensaun hateten ida ne’e hanesan orgullu boot ida ba ami hanesan lideransa komunitaria ne’ebé primera ves ministru Saúde mai vizita ami nia fatin nune’e mos hare besik liu kondisaun ne’ebé agora dadaun komunidade villa verde infrenta.
Ministru Saúde iha ninia intervensaun hateten katak “primera ves hau mai halo inkontru ho lideransa komunitaria iha suku villa verde ida ne’e nomos hau sei hala’o inkontru ho lideransa suku sira seluk iha Dili laran”.

Nelson mos afirma katak agora dadaun iha ita nia nasaun akontese surtu ba dengue nomos hamate ona ita nia komunidade nain haat nune’e mos barak mak agora dadaun halo hela tratamentu iha Ospital Nasional Guido Valadares ne’ebé presija ita hotu nia partisipasaun masimu atu ita kontra moras ida mak ita tenki iha responsabiliade ba ita nia aan rasik atu moris iha ambiente ne’ebé moos, Uma ne’ebé saudavel la presija tenki iha uma fatuk maibe tenki iha fentilasaun, tenki iha janela no hamoos lor-loron uma ninin no uma sor-sorin.
Proffesor Sientifiku Timor oan ne’e mos haktuir katak “ iha SISCa Meja haat hanorin mai ita konaba oinsa atu ita bele moris iha ambiente ne’ebé moos, Sanitasaun nomos Higiene pessoal”. Ohin hau mai iha ne’e atu husu ita imi hotu nia partisipasaun atu liberta ita nia komunidade husi moras.

Observasaun geral husi Jornalista sira nota katak suku villa verde iha fatin barak mak sei iha bee nalihun no iha fatin barak mak nakonu ho lixu, Animal hanesan fahi sei hala’o patrulla ba mai tama sai bee nalihun ida ba bee nalihun seluk ne’ebé iha. Nune’e kria ambiente ne’ebé la saudavel, Ambiente ne’ebé nakonu ho foer, Ambiente ne’ebé nakonu ho kutun aat,  fatin barak mak lembab nune’e loron ikus sei akontese moras oin-oin ne’ebé lori husi bacteria, hanesan Dengue, Malaria, Diareia, TBC ka Muta raan, Lepra, Ispa nomos sel-seluk taan.

Komunidade barak mak seidauk sente responsabilidade ba nia aan rasik nomos nia ambiente hahalok sira ne’e nota wainhira funsionariu Publiku sira kuandu ba halo limpeja haleu fatin sira ne’ebé deskonfiadu hanesan luhan ba susuk dengue, ka malaria, Komunidade tuur la liga ka la mete pior liu dehan taan “husik sira servisu estadu ne’e mai hamos tamba sira manan osan ”. Mehi atu hari sidade kiik ida ne’e atu sai hanesan sidade ne’ebé furak sei iha nakukun laran. Loos duni ema barak kestiona katak sidade dili sai tiha hanesan sidade “miss piggy”. Realidade sira ne’e ita nota wainhira ita hare ho ita nia matan kuandu haleu fatin klot sidade nian.
Ekipa ministeriu Saúde ne’ebé lidera husi ministru Saúde deskute ho komunidade kuaze Oras rua ho balun ne’e fo hateten ba lideransa komunitaria sira atu mobilize komunidade hodi hakbesik aan ba fasilidade Saúde nomos partisipa masimu iha limpeja Geral nune’e bele hadook husi moras.
Hafoin inkontru ministru Saúde mos entrega livru revitalizasaun kuidadu Saúde ba responsaves suku, Xefe Aldeia, nomos official suku sira ne’ebé marka prezensa iha neba MOH


Saturday, February 11, 2012

Palestra TBC husi Prof.Dr. Nelson Martins, MD,MHM,PhD

Moras TBC hanesan moras nebe kompleksu, moras nee mosu antes Jesus moris iha mundu. Moras nee deskobre husi roobert coch iha mil oitu sentus ital, no moras nee too agora seidauk bele lakon maibe bele kura. Hateten ministru saude iha palestra ho titluEstudu etnografiku ho Moras TB iha Timor Leste”, Ba dosentes no estudante Fakulidade Medisina Universidade Nasional  Timor Loro sa’e, (UNTL) balun, UNPAS, nomos knar nain saude lubun ba lubun iha Kapital Glenu, Distritu Ermera.
Moras TBC bele kura, se kuandu hetan assistensia diak no kontrola masimu husi knar nain saude sira. Sujere hemu aimoruk fulan walu nunee bele rekopera fila fali moras nebe nia hetan nunee bele hamate kutun ka bakteria nebe moris iha pasientes nia isin lolon.
Husi estudus no peskiza nebe halao husi Prof.Dr. Nelson Martins,MD,MHM,PhD hatudu momos katak
“iha pasientes balun falha ka mate tamba la duun iha kontrola masimu DO (drop out) iha fulan primeiru kuandu hemu aimoruk ho diak pasientes sinte lakon, Maibe ida nee la signifika ninia isin rekopera ona dalawain sira sinte diak entaun sira lakohi ba kontrola, nunee ikus mai sai grave no mate”.
Sorin seluk dalaruma uma dook husi sentru saude hakas lao dook lakohi, Osan la iha atu selu kareta no ho buat hirak nee mak kadaves halo sira falha iha kontrola no ikus mai sai mate. Nunee Prof. Timor oan nee husu ba Knar nain saude sira atu hakbesik ba maluk sira nebe hetan moras TBC fo hateten ba sira katak moras nee bele kura no buka tuir sira kuandu sira la mai kontrola.  hatudu ita nia espiritu profesionalismu no dedikasaun
Nunee mos liu-liu ba sira nebe moras atu hakbesik aan ba sentru saude halo tuir buat nebe knar nain sira haruka.

Nelson Martins “Pesoal saude hatudu izemplu moris moos, Hijiene pesoal diak no moris iha uma nebe moos”.

Ministru saude Dr.Nelson Martins, kasu lia hirak nee iha reuniaun kordenasaun ba avaliasaun rejultadu sistema saude distritu ermera.
Observasaun geral iha capital Gleno distritu ermera nota katak, Gleno agora dadaun nakonu ho foer, duut naruk, nomos bee Nalihun barak iha bareira merkadu, Eskola, Merkadu nomos fat-fatin nebe haleu capital Gleno halo ministru saude prekupa no fo orientasaun ba Direktor saude Distrital, Xefe CHC, Xefe departamentu Ambiental, Xefe departamentu Doensas kontagiozas Ministeriu saude atu reforsa aktividade SISCa meja haat (4) atu halo limpeja Geral hodi prevene komunidade husi moras malaria, dengue, diareia, no sel-seluktan.
Iha inkontru ne’e ministru Saúde husu ba knar na’in Saúde sira ne’ebé iha distritu ne’ebé refere atu kopera di’ak ho parseirus sira. hodi nune’e bele alkansa objektivu ida ke di’ak iha futuru oin mai. Marka prejensa iha ikontru ne’e mak repjentante ka focal point husi NGO sira mak hanesan, SHARE, UNFPA, CVTL, Marie stops International, HADI’AK,  nomos sel-seluktan.
Nelson martins mos haktuir dala barak ita rona liafuan mesak furak no kmanek mak hanesan hari nasaun husi baze maibe ita rasik dalaruma la hatene ita nia populasaun hira mak existe, Hira mak isin rua, hira mak partus, Bebe hira mak moris. Tamba ne’e ita tenki hatudu ita nia espiritu nasionalizmu nomos profesionalismu.

Monday, February 06, 2012

Sistema Saúde ohin loron diak liu uluk wainhira TL sei iha portuges no Indonesia nia okos” Dehan Ministru saude iha vizita traballu 03 fevereiru 2012

Vijita trabalhu nebe halao husi ministru Saúde iha loron rua no loron tolu fulan fevereiru 2012 nee hetan antusiaismu makas husi knar nain Saúde Ospital referral Suai, nomos Servisu Saúde distrital Covalima.
Iha loron tolu fulan fevereiru 2012 ekipa ministru da Saúde dr. Nelson Martins, hala’o sorumutu ho knar nain Saúde servisu Saúde distrital de Covalima.
Inkontru nebe halao durante loron ida nia laran nee koalia  konaba  konsellu administrasaun Servisu Saúde distrital nomos konsellu administrasaun Ospital referral Suai nian.
Iha okaziaun nee Direktor Saúde Distritu Covalima Bernardino da Silva hatoo aprezentasaun konaba profile servisu Saúde distritu nian nomos lamentasoins no prekupasoin ba Ekipa ministru Saúde ho ninia komitiva.
 sorumutu nee hetan akompanha masimu husi knar nain Saúde sira nunee ministru da Saúde actual loreadu ba full Professor husi Universidade Sydney iha ninia intervensaun hateten. Sistema Saúde ohin loron diak liu uluk wainhira Timor Leste sei iha portuges no Indonesia nia okos”.
Iha oportunidade nee ministru Saúde mos esplika liutan konaba pilar lima nebe importante ba knar nain Saúde sira mak hanesan; Oinsa ita jere ita nia instituisaun, saida mak ita presta, semak atu presta servisu, halo iha nebe no uza saida, no oinsa finansia aktividades. MoH