Sunday, April 02, 2017

Inspesaun Jeral Saúde (IJS) halaó fiskalizasaun urgente ba iha Farmacia privadu iha Capital Dili


Ekipa IJS halao hela Inspeksaun

Dili Sabado fim de semana 1/4/2017, equipa IJS hamutuk ho tekniku farmacia Ministériu Saúde nebe lidera husi Inspetor Saude “Natalino de Araujo” halaó inspesaun ba farmacia no klinika privadu SIRA mak hanesan KURA HAO lokalidade iha Mandarin, KLINIKA BAILING no XUE LAI SHU iha Fatuhada Dili.
Inspetor Saude “Natalino de Araujo hatete; objetivu husi fiskalizasaun ne’e bazeia ba dekretu lei no.12/2004 data 26 fulan Maio maka atu hare aimoruk nebe liu prazo ho rejistu importasaun aimoruk nebe kompanhia sira hatama mai iha Timor-Leste i presija justifikasaun produtu aimoruk nebe importa husi pais sira nebe kompanhia sira kompra, nomos dokumentu legal hanesan licencas, regististo medicamentos iha Ministeriu Saude, documentus importasaun mak hanesan clearance, quick release ho dokumentu seluk husi Ministériu Saúde molok atu hasai sasan husi Aerpoto ou porto.
Realidade hatudu katak Iha farmacia KURA HAO equipa ne’e identifika iregularidades mak hanesan dokumentus importasaun seidauk iha nomos aimoruk nebe ezisti iha farmacia seidauk registu iha Ministeriu Saúde, tuir regulamentu aimoruk sira nebe importa tenki ba registu iha Dirasaun nacional Farmacia Ministeriu Saude no kada item ida selu ho osan USD $ 100 dolares americanu. Nune mos aimuruk nebe liu prazu iha item 10 nebe sei faan ba konsumidores sira i aimoruk sira maioria sei hakerek ho lian chinesa maibe tuir lei nebe mak iha katak aimoruk hot-hotu tenki hakerek ho lian oficial (tetum ou portuguse) tranzitoriamente bele uza ho lian ingles ho Indonesia.
Iha fatin hanesan nain ba kompanhia KURA HAO Li Siom Nheu rekunehese katak aimoruk sira ne’e mai deit husi nasaun china, i nia sei kompleta dokumentus nebe preciza husi ministeriu saude nomos prontu atu simu notifikasaun ka sansaun ruma husi ministeriu kompotente.
Aleinde KURA HAO identifika mos iregularidade iha Klinika Bailing mak hanesan aimoruk nebe prazu liu ona nomos aimoruk nebe registo iha Ministeriu saude iha item lima deit maibe realidade klinika nee faan aimoruk ho kuantidade liu 50 unidades. Iha klinika ne’e equipa prende kedas aimoruk nebe bandu ona husi ministeriu saude desde tinan 2004 mak hanesan CTM injeksaun hamutuk 106 ampolas.
Klinika XUE LAI SHU licensa operasional husi ministeriu saude seidauk iha, maibe atividade hala’o tia ona tanba ne’e Natalino de Araujo haruka taka provizoriamente atividade ne’e hodi hein proceseu dokumentus legal husi ministeriu saude hafoin bele halao fali atividade refere.
Ba iregulqaridades hirak ne’e ministeriu saude sei fo notifikasaun ka sansaun ou koimas no ikus liu sei taka totalmete atividade ba farmacia ka klinika sira nebe kontra regulanmentu tuir dekretu lei nebe mak entabelese iha nasaun RDTL.
Inspetor Jeral ne’e mos informa liutan katak ba farmacia no klinika privadas ka inpmortador sira atu kompleta dokumentus atu nune labele prezudika atividaes, nomos husu ba pasiente sira nebe mak ba konsulta ka sosa aimoruk tenke hare mos prazu validade aimoruk nian.

Tuesday, February 14, 2017

“ National One Health Workshop”.

Husi Carinton Salazar G Freitas

Abertura Sorumutu National One Health Workshop Iha Otel Timor 14-02-17 Foto Carinton
Saudesemanal, Ministeriu saude servisu hamutuk ho ministeriu Agrikultura, Floresta e Pescas hetan apoiu tekniku husi Organizasaun Mundial Saude iha timor-leste hala’o sorumutu durante loron tolu iha Ótel Timor 14-16 fevereiru konaba “ National One Health Workshop”.

Sorumutu ida ne’e hetan partisipasaun masimu husi Diretor Geral Prestasaun servisu ministeriu saude em Exercicio Narcisio Fernandes, Reprejentante Organizasaun Mundial Saude iha Timor-Leste Rajes Pandev, Diretor Geral Pequaria MoAF Antonino do Carmo, Diretores Nasionais husi Ministeriu saude, Ministeriu Agrikultura Floresta e Peskas, Diretores Municipais, ONG nasional, no ONG internasional sira balun.

Rajes pandav iha ninia diskursu hateten “ iha tinan tolu nulu liuba moras foun sira mosu 75 % mosu husi animal, entaun ita nia meu ambiente importante loos. Ita nia meu ambiente bele hetan kontaminasaun, bele hetan polusaun, bele mos hetan moras foun nebe bele mosu”.

Rajes hatutan“atu hetan meu ambiente ne’ebé saudavel ita presija servisu hamutuk, ita presija kolaborasaun ne’ebé forte tamba animal durante ne’e ajuda ita maibe bele mos lori perigu ba ita”.
Hafoin abertura Diretor Geral Prestasaun Servisu Em Exercicio Narcisio Fernandes ba Jornalista akresenta katak “ Iha tinan tolu liuba ita nia nasaun mos amesadu husi moras sira hanesan ebola nomos moras sel-seluktan, agora dadaun mundu iha mudansa tiha ona, agora akotese katak moras barak mak hetan transmisaun husi animal ba ema”.

Tamba ne’e mak ministeriu saude servisu hamutuk ho ministeriu agrikultura halao sorumutu durante loron tolu nia laran ho objetivu atu diresaun rua ne’e bele hare hamutuk moras ne’ebé interligadu ho animal nian. Ministeriu saude hamutuk ministeriu agrikultura no peskas mos servisu hamutuk atu halo planu ne’ebé apropriadu hodi responde ba moras ne’ebé sei mosu wainhira hetan transmisaun husi animal.

Sorin seluk Antonino do Carmo Diretor Geral Pekuaria Ministeriu Agrikultura, Floresta e Peskas Realsa katak “ ita hotu hatene katak kuaze 75 pursentu moras iha mundu mai husi zoonotiku signifika hadaet husi animal ba ema. Hatan pergunta konaba durante ne’e hetan ona moras balun ne’ebé detekta husi animal sira ne’ebé importa mai husi rai le’ur “ Felismente ita seidauk detekta moras ne’ebé mai husi animal ne’ebé tama mai iha rai laran”.

Hein katak sorumutu ida ne’ebé estabelese ne’e bele realiza ho susesu no bele hetan planu ne’ebé apropriadu hodi responde ba neseidades ema ho animal nian iha fututuru MS-101




Sunday, February 12, 2017

Vice Ministra Saude “Husu Ba Populasaun Tomak Labele Hein Grave Mak Hakbesik Aan Ba Fasilidade Saude”.

Husi. Carinton Salazar G Freitas

Vice Ministra Saude hatoo diskursu iha Liaruka
Viqueque 10 fevereiru 2017. Geografikamente distansia suku liaruka liga ba postu administrative ossu mais aumenus kilometru sia, suku liaruka rasik iha aledeia haat; Bahaneo, Liaruka, Kaiwa no Liakuda. Suku liaruka hanesan suku nebe ijoladu no dook tebes husi capital municipiu viqueque se kompara ho suku sira seluk. Kondisaun dalan nebe ladiak, linha komunikasaun nebe la dun favoravel, difikulta tebes pesoal saude sira halao sira nia knar wainhira iha tratamentu urjente balun.

Vice ministra saude Ana Isabel halao vizita trabalhu durante loron ida iha Suku Liaruka, Postu administrativu Ossu, Municipiu Viqueque hodi hare besik liu kondisaun saude nomos servisu pesoal saude sira iha fatin nebe refere.
Hafoin vizita postu saude liaruka vice ministra saude kontinua halao inkontru ho autoridades lokais, pesoal saude, nomos komunidade sira hodi rona diretamente ejijensias, difikulidades sira nebe komunidade iha parte neba infrenta.

Vice ministra saude iha inkontru hateten “buat nebe relasionadu ho aspeitu saude bele rejolve diretamente maibe buat balun nebe relasiona ho servisus ministeriu sira seluk promete sei hatoo ba parte nebe kompetentes”.

Xefe aldeia kaiwa iha inkontru hateten, aldeia kaiwa hanesan aldeia nebe dook liu husi suku liaruka nunee mos nia baliza ho postu administrativu Vemasse. Estrada nebe liga aldeia kaiwa ninia kondisaun aat tebes tamba nee dalabarak tenki kona husi venilale hafoin ba halo asistensia iha fatin nebe fere.

Husu ba ministeriu saude atu kontinua tau matan no halao mobile klinika mais-aumenus semana rua dala ida iha fatin nebe refere.

Sorin seluk xefe aldeia liaruka husu ba ministeriu saude atu halo hikas uma ba parteiras ka medikus sira atu nunee sira bele utiliza hodi hela hodi fo atendimentu.

xefe aldeia bahaneo mos haktuir distansia entre bahaneo ho suku liaruka dook oituan nunee mos ninia komunidade barak husu atu hari klinika ida iha neba. Hodi fo asistensia ba komunidade sira iha parte neba.

Hatan ba kestaun hirak nee vice ministra iha ninia intervensaun haktuir katak “ husu ba komunidade sira iha nebe deit atu bele utiliza fasilidades saude sira nee ho diak ho kuida ida-idak ninian saude, wainhira sinte problema ba nia aan labele hein wainhira todan ona ka grave mak foin hakbesik aan fasilidades saude sira”.Vice ministra mos haktuir katak professional saude sira prontu atu fo asistensia saude ba komunidade sira wainhira labele rejolve, “ Ita iha ambulansia multifunsaun prontu halo transferensia ba fasilidade saude adekuadu hanesan; centru saude ho intenamentu, ospital regional, no ospital nasional.

Dadauk nee servisu tomak intrega ona ba municipiu sira mak jere rasik. Problema iha postu administrativu ka suku ka nivel local servisu municipiu sira mak rejolve. Agora dadaun mos iha tan rekrutamentu ba mediku foun sira tamba nee promete sei haruka tan mendiku balun mai iha liaruka maibe depende ba suku hakarak ka lae ida nee iha suku nia liman.
Ministeriu saude kontinua esforsu no mobiliza ninia profesionais sira halao servisu nomos atende ba nesesidades povu nian.

espera katak komunidade liaruka bele hetan lalais asesu ba dalan nebe aat tebes, linha eletrisidade, linha komunikasaun nebe la dun favoravel hodi nunee bele dezinvolve diak liutan iha loron ikus ekipa trabalhu MS-101



Thursday, February 02, 2017

Governu Japaun Iha Komitmentu Boot Apoiu Ekipamentus Medikus Ba Ministeriu Saude

Vice Ministra da Saude foto Hamutuk ho Embassador Japaun ba Timor-Leste
Inkontru Vice Ministra saude hamutuk ho Embassador Japaun ba Timor-Leste
Vice Ministra Saude hala'o enkontru ho Embasador Japaun ba Timor-Leste hodi diskute konaba prosesu doasaun ekipamentu medikus nune'e bele melhora diak liu tan prestasaun servisu tersearia iha Ospital Nasional Guido Valadares.  03/02/17, palasio das sinzas Kaikoli.

Iha enkontru ne'e parte rua ministeriu saude liu husi vice ministra saude Ana Isabel nomos governu japaun liu ninia embasador Yamamoto hala'o konkordansia atu asina nota entendementu ida molok ekipamentus medikus hirak too iha Timor-Leste.

Vise Ministra saude Ana Isabel iha inkontru nee  hodi Ministerio da Saude nia naran hato'o agradecementu wain ba Governu Japaun liu husi ninia Embaixada iha Timor-Leste. Tamba kontinua ajuda povu timor-leste

Foto Konjuta Vise Minstra saude ho Embassador Japaun ba Timor-Leste

Emabasador Japaun ba Timor-Leste Yamamoto iha ninia intervensaun hateten governu Japaun kontinua iha komitementu boot atu ajuda povu Timor-Leste liu-liu iha area saude. nunee mos apresia tebes ba inkontru nebe hala'o durante oras hirak nia laran.

 Marka presensa iha inkontru mak ne'e Diretor Geral Servisu Korporativu, Diretora Geral Prestasaun Servisu, Diretor Nasional Hospitalar, Diretor Nasional Administrasaun e Logistika no Diretor Executivu HNGV.

Wednesday, February 01, 2017

Fulan Rua Ikus Dengue Haksoit Ba Numeru 107 kazus. Pedro Canisio “ Hamos Ambiente Trava Dezinvolvimentu Susuk Dengue”.


Pedro Canisio Amaral iha komferensia imprensa palacio das sinzas, Caicoli, Dili
31-01-17, Ministeriu saude seminal. Iha fulan rua ikus moras dengue aumenta makas iha timor-leste, ministeriu saude halao ona nia knar hodi redus no halo prevensaun ba moras ida ne’e. Ministeriu saude liu-liu partes relevantes kria ona ekipa ida hodi nune’e bele hamutuk kombate moras nebe refere.

Total kazu nebe rejistadu husi municipiu dili 88 kazus, muncipiu bobonaro iha kazu 9, muncipiu ermera 8, no muncipiu manufahi iha kazu 2. Total kazu hamutuk 107.

Ministeriu saude liu husi diretor nasional saude publika Pedro Canisio Amaral alerta ba komunidades tomak iha teritoriu laran atu “ kuidadu aan, hamos ambiete, halao limpeja ba uma sor-sorin no hakoi lixu sira, hanesan lata mamuk, no hamos vazu aifunan sira, atu labele fo espasu ba susuk dengue bele tolun no dezinvolve aan, hodi nune’e fo moras fali ba ita”.

Area identifikadu sira hanesan area risku ba dengue ekipa ministeriu saude kontinua halao fogging hodi bele hamate susuk sira ne’e. Husu ba komunidade atu hakbesik aan mos ba fasilidades saude sira nebe besik atu bele hatene oinsa sintomas husi moras dengue oinsa halo prevensaun wainhira mosu kazu sira ne’e.

Ministeriu saude mos alerta ba autoridades lokais sira, hanesan administradores municipius, xefe sukus, no konsellu sukus sira atu kopera hamutuk organiza komunidade hala’o limpeja ba ambiente hodi nune’e bele hadok moras dengue.MS-101


Tuesday, January 31, 2017

Abertura Konkorentes Vaga Nutrisaun Iha INS

Diretor Nasional Rekursus Humanus Ministeriu Saude Maximiano Neno iha abertura ba konkorentes vaga nutrisaun iha INS Institutu Nasional Saude Comoro.
Ohin 01 Fevereiru 2017 Ministerio da Saude liu husi Diresaun Nasional Rekursu Humanu halo exame ba kandidatu responsabel programa Nutrisaun iha INS hodi koloka ba teritorio Timor laran tomak.

ho Total Vaga ne'ebe loke hamutuk 52. Objektivu husi rekrutamentu ofisial programa Nutrisaun atu oinsa bele hala'o jestaun ne'ebe komprehensivu hodi kontribui ba redusaun moras malnutrisaun nune'e ema hotu sei hetan kualidade moris ne'ebe a'as hodi partisipa ativu iha desemvolvimentu Nasional ho nia motto dehan "Saude forte Nasaun forte"

Thursday, January 26, 2017

Uniaun Europeia apoia programa nutrisaun Ministériu Saúde nian


Vise-Ministra Saúde, Dra. Ana Isabel Soares asina ona akordu kooperasaun ida kona-ba programa nutrisaun integradu, ho Embaixadór Uniaun Europeia nian, Alexandre Leitão. Serimónia ne’e hala’o iha salaun Ministériu Saúde, Kaikoli Dili, iha loron 20 fulan- janeiru tinan 2017.

Vise-Ministra Saúde ne’e, hateten katak, ida ne’e hanesan apoiu orsamentu ba daruak nian ona hosi Embaixada Uniaun Europeia ba Ministériu Saúde. Orsamentu ne’e entrega ona liuhusi parseiru UNICEF (sigla iha lia-inglés Fundu Nasoins Unidas nian ba Labarik sira) no Programa Alimentár Mundiál. Programa sira ne’ebé define ona husi Ministériu ka hamutuk ho parseiru Nasoins Unidas nian sira ne’ebé fó apoiu ba Governu Timor-Leste iha aspetu tékniku sira hanesan Saúde Públika, ho osan ne’ebé sira simu ona hosi Uniaun Europeia destinadu atu hodi dezenvolve programa hirak ne’e.

Dra. Ana Isabel Soares, hateten ona katak Embaixada Uniaun Europeia nian entrega ona ba UNICEF hamutuk euro miliaun 1.32 no ba WFP (World Food Programme) euro millaun 720.000. 

Osan sira ne’e uza hodi tulun Governu atu hamenus nutrisaun ne’ebé ladi’ak ba labarik sira ho tinan lima mai kraik, ba inan isin-rua no inan sira ne’ebé sei fó susu oan sira iha territóriu hotu Timor-Leste nian.

Vise Ministru ne’e fó hanoin ona katak labarik sira maka futuru nasaun nian, no ida ne’e presiza fó atensaun ba prioridade sira iha área moris nasionál nian ida-idak, tanba Timor-Leste iha prosesu dezenvolvimentu ida ne’ebé área sira hotu iha sira-nia prioridade, hanesan akontese daudaun ho Ministériu Saúde.

Vise-Ministra mós informa ona katak husi estudu estatístika ne’ebé hala’o ona iha ita-nia rain kona-ba nutrisaun ladi’ak hatudu katak ita persiza duni hadi’a situasaun ida ne’e, atu nune’e labarik sira bele moris ho saudavel no fó rendimentu ne’ebé di’ak iha futuru hodi hala’o sira nia estudu ba dezenvolvimentu Timor-Leste nian.MS-002


Ratifikasaun Kontribuisaun Adissional ba Programa Nutrisaun Integradu iha Timor-Leste

Dili, 20/01/2017. Vice Ministra Saude (Ana Isabel Soares) ho Ambssador Uniaun Europeia (Alexandre Leitão) assina estensaun no tempu realizasaun programa nutrisaun integradu nebe apoiu orsamentu husi Uniaun Europeia iha Timor-Leste. Assinatura kontribuisaun neé halaó iha salaun Ministeriu Saude Palacio das Cinzas Caicoli Dili.

Husi komisaun uniaun europeia formalmente liu husi serimonia ida neé atu entrega orsamentu porvolta de 2.2 milloes nebe maka 1.32 milloes entrega ba unicef mos 720 mill ba WFP atu ajuda Ministerio da Saude atu reduz numeru mal nutrisaun ba labarik menus tinan lima ba kraik mos ba inan isin rua ho inan sira nebe fo susu ba sira nia oan iha Timor-Leste. Vice Ministra informa

Ita hotu hatene katak estudus lubuk ida nebe halaó iha ita nia rain kona ba mal nutrisaun ou status lolos nutrisaun iha Timor-Leste lao oin sa. Husi estudu sira neé hatudu katak ita precisa dunia atu hadia mal nutrisaun iha Timor-Leste, tanba ita hatene katak labarik kiikoan sira nebe mak kondisaun nutrisaun ladun diak sira mos ladun partisipa diak iha estudus ka akompanha aprendizazem iha sira nia eskola, nomos sira labele kompete ho kolega sira nebe ho nutrisaun diak, nuneé mos ho inan isin rua ou inan sira nebe fo susu sira mos tenki prepara sira nia an ho diak prepara sira nia bebe desde sei iha kanotak oto sira tur ahi para labarik sira mos sai saudavel para atu bele halaó sira nia estudu ho diak ba dezenvolvimentu Timor nian.

Tanba ita hotu hatene katak labarik sira nee maka nasaun nia futuru, infelizmenete ita nia orcamentu geral do estado laos dehan katak latoó maibe ita tenki hare mos ba iha prioridade area idak-idak nebe nebe mos preciza orcamento atu halaoó. Tanba Timor-Leste agora dadauk iha hela prosesu dezenvolvimentu nebe area hot-hotu hatete katak nia sai prioridade nuneémos Ministeriu Saude.


Ita nia parseiriu sira hanesan uniaun europeia hakarak fo nia suporta mai saude laos primeira ves maibe ho sermonia ida neé ba dalarua ninian suporta nebe sira fo mai saude. Orsamentu neé la fo direitamente ba saude maibe liu husi unicef ho wfp nebe ita hotu hatene katak sira mos servisu ho ita hahu kedas iha tinan 2004, maibe la signifika katak unicef ou wfp halaó programa tuir sira nia hakarak ou tuir sira nia planu maibe parseiru rua neé servisu hamutuk ho saude ninia aspetu no tekniku sira li-liu iha saude publika atu dezenvolve planu konjunta ida atu implementa osan nebe mak ohin loron parseriu rua neé simu husi uniaun europeia. Unicef wfp ho ministeriu saude atu klanu ho assunto ida nee. Esplika Vice Ministra

Ministériu Saúde renova akordu kooperasaun ho Governu xinés


Vise-Ministra Saúde, Ana Isabel Soares, renova ona akordu kooperasaun ne’ebé iha relasaun ho serbisu Brigada Médika Xineza, ho reprezentante Embaixadór Xina nian ba Timor-Leste, Fu Yuancong. Akordu ne’e asina ona iha loron 23 fulan-janeiru tinan 2017, iha Ministériu Saúde, iha Kaikoli, Dili.

Vise-Ministra fó hanoin katak akordu ne’e hala’o kedas iha tempu Governu Konstitusionál II nian no, kada tinan rua, halo renovasaun ho ajuste ne’ebé nesesáriu. Embaixada Xina ajuda tebes Timor-Leste, liuhusi akordu ne’e, tanba sempre halo renovasaun ba ekipa médika ne’ebé fó apoiu iha Óspital Nasionál Guido Valadares (ONGV), aleinde ida ne’e haruka mós medikamentu no ekipamentu médiku sira.

Ana Isabel Soares informa ona katak ita iha ona profisionál balu halo ne’ebé hela estudu espesialidade nian iha Xina, durante fulan balu. Brigada Médika Xineza foun ne’e kompostu husi ema na’in 12, feto 6 no mane 6. Sira sei ba serbisu iha área oinoin, liuliu área Anestezia, Kardiolojia no Urolojia. Aleinde pesoál médiku, sira lori mós tradutór ida no te’in-na’in (koziñeiru) ida. Kooperasaun xineza fó ona apoiu iha konstrusaun ba dormitóriu ida ho andár rua, iha Bidau, atu nune’e pesoál Brigada nian hela besik óspital no bele halo atendimentu di’ak liu ida ba komunidade.
Vise-Ministra aproveita biban ne’e atu rekoñese katak presiza haluan Óspital Nasionál Guido Valadares, atu bele fó fatin di’ak liu ba pasiente sira no permite atendimentu dia’k liu ida husi pesoál Saúde nian.

Vise-Ministra husu ba família sira, karik bele, akompañamentu pasiente internadu sira atu limita ba ema na’in ida ba moras-na’in ida, atu la inkomoda pasiente sira seluk nia deskansa, nune’e sira sei bele rekupera ho lais.

Partisipa mós iha eventu ne’e Diretora-Jerál Prestasaun Servisu nian, Odete Viegas, no Diretór Ezekutivu ONGV, José António Gusmão.MS-002


Inagurasaun Laboratoriu Nasional Timor-Leste

Dili, 29/4/206, Vice Ministra da Saúde, Ambassador Korea du Sul inagura uma laboratóriu de referensia nasiionál tuberkuloze hafoin lansamento primeira pedra iha fulan Abril tinan 2015 liu ba.

Tuberkuloze moras nebe bele hadae’et, moras ida ne’e mai husi kutun microbateríum tuberkolozé nebe kiik liu, ho sintomas me’ar bebeik liu semana tolu. Tuberkuloze fasil atu da’et ba ema seluk liu hosi me’ar ka fanin, husi ida ne’e moras tuberkuloze afeta ba pulmaun. Bakteria (mycobacterium tuberculosis) sira ne’e fasil atu hada’et husi pasiente nebe pozitivu moras tuberkuloze. Atu detekta moras ida ne’e Ministériu Saúde preciza estabelese fatin nebe apropriadu no akipamentus medikus hanesan microscopio no seluk tan nune’e fasil atu professionais sira bele detekta, no pasiente sira nebe akuza ona moras ida ne’e preciza tebes halo tratamentu ho intensivu.

Timor-Leste hanesan numeru moras TBC ás tebes iha rejiaun sudeste ajiatiku kompara ho nasaun sira seluk. Nasaun Timor-Leste hanesan prevalensia iha tuberkuloze 820 pur 100 mil abitantes, ne signika katak bo’ot teb-tebes. I dadus nebe registu ikus katak kazu foun trimestre primeiru iha tinan 2016 atinji 439, ida ne’e maka Ministériu Saúde nia esforsu hodi hetan dadus hirak ne’e, ba sira nebe mak seidauk detekta bele dehan katak sei ás liu ida ne’e.

Iha oportunidade inagurasaun ba uma laboratoriu nasional tuberkuloze ne’e Vice Ministra Saúde, Ana Isabel hatete Ministériu Saúde servisu hamutuk ho parseirus dezenvolvimentu sira hot-hotu, nebe hakarak fo ajuda ba ita liu-liu hanesan korea du Sul liu husi Koica. Sira la’os deit fo ajuda ba atu hari laboratóriu ida ne’e, i la’os uma ho moderno ne’e deit maibe kompleta mos ho ekipamentus sira balun hanaran DSL3, i mos ekipamentus standar internasional sira seluk. Koica nia tulun ba Ministériu Saúde la’os deit ba laboratoriu de referensia nacional tuberkolozé, maibe sira mos apoiu ita iha fasilidade saúde sira seluk hanesan iha munispiu Ainaru i mos ikus ne’e sira iha ona komitmentu bo’ot ida no aprova ona, katak liu husi Koica sei fo tan ajuda ba ita purvolta de 7milhoens atu hodi kapasita rekursus humanus iha area masgistrad administration.

Vice Ministra Saúde ba sestu guvernu konstitusional ne’e mos hatutan katak Ministériu Saúde mos la hein deit ajudas maibe Ministériu Saúde iha nia polítika, iha komitmentu oinsa atu bele hamenus ka reduz numeru tuberkuloze nebe maka ás tebes. Dalan nebe ke ita liu ita hakarak ita nia komunidade hot-hotu assesivel ba iha prestasaun servisu saude, tanba sempre iha lamentasoens husi komunidade katak to’o agora komunidade balu sei dauk hare professionáis saúde nia oin ou seidauk hasoru professional saude ida.

Tanba ne’e iha sestu guvernu konstitusional muda oituan sistema, lori professionais saúde ou lori saúde ba besik iha komunidade, nune’e ita fo atensaun liutan ba programa ida ita bolu dehan katak kuidadus saúde primariu, liu husi kuidadu saúde primariu ita vizita tama uma sai uma, pelumanus tina ida familia ida hasoru netik ita nia professional saúde. Iha neba mos ita nia professionais saúde sira bele detekta katak familia ida ne’e iha moras tuberkuloze ka lae, iha moras malaria ka lae, tanba vizita domisiliariu ka tama uma sai uma ne’e azuda para atu deskobre moras sira ne’e hotu inklui mos moras tuberkuloze. La’os ida ne’e deit maka Ministériu Saúde halo, Ministériu Saúde aleinde detekta tenki halo mos diagnostiku ida nebe ke ho boa kualidade. Tenik Ana Isabel.


Iha enceramentu diskursu  Vice Minista lori povo Timor-Leste nia naran hakarak agradece ba povo koreanu liu husi Ambassador Korea du Sul, Diretur Koica no sidadaun koreanu sira nebe make estadiada iha Timor-Leste katak ho suporta nebe mak sira hatudu fiar katak  bele ona reduz numeru tuberkuloze iha Timor-Leste espera katak koperasaun ida ne’e bele lao diak liu tan.

Vice Ministra Saude Inagura Fasilidades Saude Husi Komisaun Teknika Interminsterial Sanulu iha Munisipiu Ermera

Carinton Salazar G Freitas

18/8/2016 Vice Ministra da Saude, Ana Isabel Soares officialmente inagura posto saude Asulau sare posto administrative Hatolia Munisipiu Ermera, inagurasaun neé halaó iha Sucu Asulau Sare, hodi reprezenta mos postu saude hitu mak hanesan Lauala, Fatubessi, Goulolo, Likisala, Leimea Kraik, no Reiraga.  centro saude rua mak hanesan Railaco no Ermera Vila, no rezidencia medico ida. nebe remata ona nia construsaun iha Munisipiu Ermera. Obra construn no rehabilitasaun fasilidades saude hirak neé jere rasik husi grupu komunidade sira.

Vice Ministra Saude haktuir mezmu difikuldades barak maka grupu komunidade sira hasoru maibe hau orgulho kontrusaun neé finaliza ho diak no ikus mai hetan inagura no bele utiliza ona fasilidades hirak neé. Konstrusaun neé hanaran KTI (Komisaun Teknika Interminesterial) nebe partilha ba Ministeriu hat mak responsabliza hanesan, Ministeriu Planeamentu Investimentu Estrategiku, Ministeriu Saude, Ministeriu Educasaun, Ministeriu Administrasaun Estatal, Ministeriu Obras Public Transporte e Comunicasaun. Vice hatete.


Entertantu hatan ba preukupasaun nebe hatoó husi comunidade sira iha Asulau Sare kona ba falta be mos, energia eletrika no Estrada, Ana Isabel esplika, hau sei enkaminha ita boot sira nia problema neé ba ministeriu kompotente nebe responsabiliza assuntu sira neé, los duni se fasilidade saude sira ita monta ona entaun preciza duni be mos para atu professionais saude sira presta sira knar ho diak nuneé mos eletricidade. Hau hakarak atu fo informasaun katak hahu Setembru tinan ida neé poder nebe mak iha nacional durante neé kaer kompetensia sira neé sei delega ba munisipius, portantu assuntu hirak nebe mak direita ba komunidade sei entrega ba munisipiu inklui mos preukupasaun sira nebe mak ohin komunidade sira lamenta, neé problema munisipius nian laos husi nacional nian ona. Ana Isabel reforsa. MS-002