Tuesday, July 31, 2012

Medikus 22 Sei halao Pos Graduasaun iha HNGV

Tersa 31 julhu 2012. Agora dadaun Ospital Nasional Guido Valadares lansa ona hanesan Ospital Edukasaun no Peskija, Tamba Medikus 22 sei halao sira nia estudu iha nee durante fulan sanulu resin walu.
Entretantu Medikus sira nebe atu halao estudu iha HNGV nee medikus sira nebe mai husi Distritu no Centru saude sira nebe mak iha Dili, ho total kandidatu hamutuk nain rua nulu resin rua.

Area nebe mediku sira nee sei kobre ba fulan sanulu resin walu nee mak hanesan; Pediatria, Strektrik, Interna Medisina, Cirurgia nomos anestegia Direktora HNGV kasu lia hirak nee iha ninia servisu fatin Ospital nasional guido valadares segunda 30/07/12.

Imformasaun nee Protokolu MS hetan husi Diariu Nasional Edisaun Tersa 31/07/2012

Monday, July 30, 2012

Postu Saude Fatuk Makerek 
Atu fasilita servisu  ba knar nain saude iha Parte Fatuk Makerek, Ministeriu saude liu husi Direktor Geral Agapito da Silva Soare intrega Motoriza  ida ba Postu saude Fatuk Makerek Fasilita servisu lor-loron.

Agapito da Silva soares ba jornalista MoH hafoin entrega Motorizada Postu Saude Fatuk Makerek hateten, Motorizada nebe agora dadaun PS nee simu nee atu apoiu ba knar nain saude nebe iha nee hodi tulun sira atu bele fo assistensia diak ba komunidade, Aleinde nee “hau rasik mos koalia ho responsavel suku atu bele tau matan ba motorizada nee tamba Motorizada ida ohin intrega ba PS Fatuk Makerek nee hodi tulun duni ba komunidade sira nebe agora dadaun hela iha nee.
Sorin Seluk Wainhira Jornalista MoH wainhira dadalia ho Paul Soares nebe hanesan imfermeiru no hanesan mos responsavel masimu ba postu saude Fatuk Makerek realsa katak desde inisiu ami presija tebes tulun sira hanesan nee, “ Ami sinte Orgulhu tamba Direktor Geral Ministeriu saude bele too iha ami nia leet no hare besik liu ami nia kondisaun.

Wainhira MoH kestiona konaba Aimoruk nebe agora dadaun iha Postu saude nee, Paul Hatutan agora dadaun ami nia aimoruk sufisiente hela no fulan-fulan ami sempre apoiu husi CHC nebe mai ami nia leet hodi fo assistensia SISCa iha nee.
Suku Fatuk Makerek hanesan suku nebe Mais ijoladu se kompara ho Suku sira seluk iha teritoriu laran, Populasaun kuaje rihun ida ba leten mak agora dadaun horik iha fatin nee, Presija oras walu ba leten kuadu lao deit husi laku-lubar ba iha fatin nebe refere. Populasaun hela namkari balun iha Foho leten, Balun iha dolok kuak, Ijoladu teb-tebes.

Geografikamente Dalan nebe liga entre suku Fatuk Makerek ho Laku-lubar aat tebes. Trasportes bele asesu kuandu iha bai loron nunee susar tebes kuandu iha tempu udan tamba hare ba realidade katak dalan nebe agora dadaun iha, Populasaun foin asesu ba Fulan rua no seidauk konta ho tempu udan nebe sei tuir mai.

Linha eletrisidade seidauk hetan aksesu husi komunidade, Trasportes La asesu wainhira udan, Taho Naruk, mota boot oinsa komunidade bele hetan tratamentu urjente. Ida nee sei sai nafatin obstaklu ida no fenomena moris nebe dala wain tenki simu duni ninia realidade. MoH

Thursday, July 12, 2012

Ministerio da Saude sei hari Hospital Top Referal Ida iha Areia Dili

Notisia nebe Media komunikasaun ministeriu saude hetan liu husi Direktor Geral Ministeriu saude Agapito da Silva Soares hafoin inkontru Konsellu DireksaunTersa; 10 Jullu 2012, Konsellu Diresaun ne’ebe lidera direitamente husi Ministru Saúde no Vise Ministra Saúde iha mandate VI  Governu Konstitusional nee hetan pastisipasaun masimu husi Direktores Nasionais nomos Direktores servisus personalizadus Ministeriu da saude RDTL

Agapito Haktuir Iha enkontru Konsellu Direksaun ne’e foka liu ba oinsa mantein serbisu iha MS to’o iha governasaun foun ne’ebe karik iha Loron 8 Agustu 2012 sei entrega ba Ministru Saúde no Vise Ministra Saúde foun.
Iha enkontru ne’e mos Ministeriu saude hanoin ba future nebe diak liu no haree ba nesesidades ne’ebe iha atu harii Hospital Refensia ne’ebe ita temi  Top Referal, iha distritu Dili nia laran atu atende 13 Distritus tomak.
Tanba haree ba kondisaun  Hospital Nasional Guido Valadares(HNGV) fatin ladun sufisiente ou tanba hospital ne’e rasik iha sidade laran entaun ita hanoin karik harii iha Laulara, maibe sei harii hosi posibilidades fatin ne’ebé sufisienti atu harii.
HNGV sai hanesan hospital munsipal Dili ou Hospital Distrital ne’ebe karik kontinua hanesan ne’e maibe sei upgrade ba hospital referral ida no hospital referral sei harii ketak depois ho ekipamentu, fasilidade no pesoal  ne’ebe foun, ne’ebe ho objetivu atu redus moras barak haruka ba rai liur.

Iha parte seluk ita mos koalia iha tinan oin (2013) depois medikus atus lima resin formadu iha UNTL sei halo kolakasaun direitamentu ba iha sukus, dehan Diretór Jeral MS, Agapito da Silva iha serbisu fatin Kaikoli Dili.
Nia mos hatutan liutan katak haree ba ezijensia ne’ebé iha hatudu katak maioria sukus  seidauk iha fasilidades hanesan postu de saude em termus fizikus, ekipamentus no selu-seluk tan.
Konsellu Direksaun nee mos konsege aprova planu alokasaun orsamentu ba implementasaun kolokasaun medikus foun sira iha sukus.

Planu ida ne’e sei propoin ba 2013, ita hein katak bele hetan orsamentu sufisiente  para bele hahu implementa tanba mediku sira ne’e tenki fatin ba hela, tenki iha fatin ba halo serbisu ho ekipamentus hotu nomos fasilidades hotu hanesan transporte, telekomunikasaun no selu-seluk tan.
Tanba ne’e presiza mos hanoin atu aumentu orsamentu oituan ba 20% ou 30 % husi total orsamentu ba aimoruk nian.
Kuandu koloka ona medikus no harii tan fasilidades quer zer que aimoruk tenki tau iha fasilidades, entaun ne’e nia impaktu ba aumentu medikamentus.

Iha parte seluk ne’ebe importante mos iha enkontru ne’e koalia kona-ba implementasaun rejimi kareira professional saude sira nian, ne’ebe oras ne’e iha ona prosesu no buat hotu entrega ona ba iha Funsaun Publik atu hatama iha sistema para depois molok fulan ida ne’e hotu bele pronto ona atu implementa no iha fulan oin bele selu ona.
Aleinde nee koalia mos konaba preparasaun atu simu ministru foun, nebe sei halao iha tinan oin no oinsa mantein servisu nebe diak iha future, Ita hein katak Ministru foun nebe mai sei kopera diak no kontinua planu estrategiku nebe iha. No ministeriu saude rasik iha komitmentu boot tebes atu kontinua implementa planu estratejiku nebe iha.

Sei hametin liutan SISCa no rejistu familiar atu nunee bele ajuda asistensia saude ba komunidade too iha Dolok kuak tanba ita hatene katak ita nia komunidade la hela hamutuk hela keta-ketak iha fatin nebe la hanesan. SISCa mos sei habelar too iha komunidade nia leet. Ita hein katak ita nia Ministru no Vise Foun bele kopera diak iha asuntu nee. Hein katak profesionais saude sira hotu bele hatene no servisu hamutuk hodi dezenvolve ministeriu saude sai diak liutan iha future mai. MOH