Tuesday, February 14, 2017

“ National One Health Workshop”.

Husi Carinton Salazar G Freitas

Abertura Sorumutu National One Health Workshop Iha Otel Timor 14-02-17 Foto Carinton
Saudesemanal, Ministeriu saude servisu hamutuk ho ministeriu Agrikultura, Floresta e Pescas hetan apoiu tekniku husi Organizasaun Mundial Saude iha timor-leste hala’o sorumutu durante loron tolu iha Ótel Timor 14-16 fevereiru konaba “ National One Health Workshop”.

Sorumutu ida ne’e hetan partisipasaun masimu husi Diretor Geral Prestasaun servisu ministeriu saude em Exercicio Narcisio Fernandes, Reprejentante Organizasaun Mundial Saude iha Timor-Leste Rajes Pandev, Diretor Geral Pequaria MoAF Antonino do Carmo, Diretores Nasionais husi Ministeriu saude, Ministeriu Agrikultura Floresta e Peskas, Diretores Municipais, ONG nasional, no ONG internasional sira balun.

Rajes pandav iha ninia diskursu hateten “ iha tinan tolu nulu liuba moras foun sira mosu 75 % mosu husi animal, entaun ita nia meu ambiente importante loos. Ita nia meu ambiente bele hetan kontaminasaun, bele hetan polusaun, bele mos hetan moras foun nebe bele mosu”.

Rajes hatutan“atu hetan meu ambiente ne’ebé saudavel ita presija servisu hamutuk, ita presija kolaborasaun ne’ebé forte tamba animal durante ne’e ajuda ita maibe bele mos lori perigu ba ita”.
Hafoin abertura Diretor Geral Prestasaun Servisu Em Exercicio Narcisio Fernandes ba Jornalista akresenta katak “ Iha tinan tolu liuba ita nia nasaun mos amesadu husi moras sira hanesan ebola nomos moras sel-seluktan, agora dadaun mundu iha mudansa tiha ona, agora akotese katak moras barak mak hetan transmisaun husi animal ba ema”.

Tamba ne’e mak ministeriu saude servisu hamutuk ho ministeriu agrikultura halao sorumutu durante loron tolu nia laran ho objetivu atu diresaun rua ne’e bele hare hamutuk moras ne’ebé interligadu ho animal nian. Ministeriu saude hamutuk ministeriu agrikultura no peskas mos servisu hamutuk atu halo planu ne’ebé apropriadu hodi responde ba moras ne’ebé sei mosu wainhira hetan transmisaun husi animal.

Sorin seluk Antonino do Carmo Diretor Geral Pekuaria Ministeriu Agrikultura, Floresta e Peskas Realsa katak “ ita hotu hatene katak kuaze 75 pursentu moras iha mundu mai husi zoonotiku signifika hadaet husi animal ba ema. Hatan pergunta konaba durante ne’e hetan ona moras balun ne’ebé detekta husi animal sira ne’ebé importa mai husi rai le’ur “ Felismente ita seidauk detekta moras ne’ebé mai husi animal ne’ebé tama mai iha rai laran”.

Hein katak sorumutu ida ne’ebé estabelese ne’e bele realiza ho susesu no bele hetan planu ne’ebé apropriadu hodi responde ba neseidades ema ho animal nian iha fututuru MS-101




Sunday, February 12, 2017

Vice Ministra Saude “Husu Ba Populasaun Tomak Labele Hein Grave Mak Hakbesik Aan Ba Fasilidade Saude”.

Husi. Carinton Salazar G Freitas

Vice Ministra Saude hatoo diskursu iha Liaruka
Viqueque 10 fevereiru 2017. Geografikamente distansia suku liaruka liga ba postu administrative ossu mais aumenus kilometru sia, suku liaruka rasik iha aledeia haat; Bahaneo, Liaruka, Kaiwa no Liakuda. Suku liaruka hanesan suku nebe ijoladu no dook tebes husi capital municipiu viqueque se kompara ho suku sira seluk. Kondisaun dalan nebe ladiak, linha komunikasaun nebe la dun favoravel, difikulta tebes pesoal saude sira halao sira nia knar wainhira iha tratamentu urjente balun.

Vice ministra saude Ana Isabel halao vizita trabalhu durante loron ida iha Suku Liaruka, Postu administrativu Ossu, Municipiu Viqueque hodi hare besik liu kondisaun saude nomos servisu pesoal saude sira iha fatin nebe refere.
Hafoin vizita postu saude liaruka vice ministra saude kontinua halao inkontru ho autoridades lokais, pesoal saude, nomos komunidade sira hodi rona diretamente ejijensias, difikulidades sira nebe komunidade iha parte neba infrenta.

Vice ministra saude iha inkontru hateten “buat nebe relasionadu ho aspeitu saude bele rejolve diretamente maibe buat balun nebe relasiona ho servisus ministeriu sira seluk promete sei hatoo ba parte nebe kompetentes”.

Xefe aldeia kaiwa iha inkontru hateten, aldeia kaiwa hanesan aldeia nebe dook liu husi suku liaruka nunee mos nia baliza ho postu administrativu Vemasse. Estrada nebe liga aldeia kaiwa ninia kondisaun aat tebes tamba nee dalabarak tenki kona husi venilale hafoin ba halo asistensia iha fatin nebe fere.

Husu ba ministeriu saude atu kontinua tau matan no halao mobile klinika mais-aumenus semana rua dala ida iha fatin nebe refere.

Sorin seluk xefe aldeia liaruka husu ba ministeriu saude atu halo hikas uma ba parteiras ka medikus sira atu nunee sira bele utiliza hodi hela hodi fo atendimentu.

xefe aldeia bahaneo mos haktuir distansia entre bahaneo ho suku liaruka dook oituan nunee mos ninia komunidade barak husu atu hari klinika ida iha neba. Hodi fo asistensia ba komunidade sira iha parte neba.

Hatan ba kestaun hirak nee vice ministra iha ninia intervensaun haktuir katak “ husu ba komunidade sira iha nebe deit atu bele utiliza fasilidades saude sira nee ho diak ho kuida ida-idak ninian saude, wainhira sinte problema ba nia aan labele hein wainhira todan ona ka grave mak foin hakbesik aan fasilidades saude sira”.Vice ministra mos haktuir katak professional saude sira prontu atu fo asistensia saude ba komunidade sira wainhira labele rejolve, “ Ita iha ambulansia multifunsaun prontu halo transferensia ba fasilidade saude adekuadu hanesan; centru saude ho intenamentu, ospital regional, no ospital nasional.

Dadauk nee servisu tomak intrega ona ba municipiu sira mak jere rasik. Problema iha postu administrativu ka suku ka nivel local servisu municipiu sira mak rejolve. Agora dadaun mos iha tan rekrutamentu ba mediku foun sira tamba nee promete sei haruka tan mendiku balun mai iha liaruka maibe depende ba suku hakarak ka lae ida nee iha suku nia liman.
Ministeriu saude kontinua esforsu no mobiliza ninia profesionais sira halao servisu nomos atende ba nesesidades povu nian.

espera katak komunidade liaruka bele hetan lalais asesu ba dalan nebe aat tebes, linha eletrisidade, linha komunikasaun nebe la dun favoravel hodi nunee bele dezinvolve diak liutan iha loron ikus ekipa trabalhu MS-101



Thursday, February 02, 2017

Governu Japaun Iha Komitmentu Boot Apoiu Ekipamentus Medikus Ba Ministeriu Saude

Vice Ministra da Saude foto Hamutuk ho Embassador Japaun ba Timor-Leste
Inkontru Vice Ministra saude hamutuk ho Embassador Japaun ba Timor-Leste
Vice Ministra Saude hala'o enkontru ho Embasador Japaun ba Timor-Leste hodi diskute konaba prosesu doasaun ekipamentu medikus nune'e bele melhora diak liu tan prestasaun servisu tersearia iha Ospital Nasional Guido Valadares.  03/02/17, palasio das sinzas Kaikoli.

Iha enkontru ne'e parte rua ministeriu saude liu husi vice ministra saude Ana Isabel nomos governu japaun liu ninia embasador Yamamoto hala'o konkordansia atu asina nota entendementu ida molok ekipamentus medikus hirak too iha Timor-Leste.

Vise Ministra saude Ana Isabel iha inkontru nee  hodi Ministerio da Saude nia naran hato'o agradecementu wain ba Governu Japaun liu husi ninia Embaixada iha Timor-Leste. Tamba kontinua ajuda povu timor-leste

Foto Konjuta Vise Minstra saude ho Embassador Japaun ba Timor-Leste

Emabasador Japaun ba Timor-Leste Yamamoto iha ninia intervensaun hateten governu Japaun kontinua iha komitementu boot atu ajuda povu Timor-Leste liu-liu iha area saude. nunee mos apresia tebes ba inkontru nebe hala'o durante oras hirak nia laran.

 Marka presensa iha inkontru mak ne'e Diretor Geral Servisu Korporativu, Diretora Geral Prestasaun Servisu, Diretor Nasional Hospitalar, Diretor Nasional Administrasaun e Logistika no Diretor Executivu HNGV.

Wednesday, February 01, 2017

Fulan Rua Ikus Dengue Haksoit Ba Numeru 107 kazus. Pedro Canisio “ Hamos Ambiente Trava Dezinvolvimentu Susuk Dengue”.


Pedro Canisio Amaral iha komferensia imprensa palacio das sinzas, Caicoli, Dili
31-01-17, Ministeriu saude seminal. Iha fulan rua ikus moras dengue aumenta makas iha timor-leste, ministeriu saude halao ona nia knar hodi redus no halo prevensaun ba moras ida ne’e. Ministeriu saude liu-liu partes relevantes kria ona ekipa ida hodi nune’e bele hamutuk kombate moras nebe refere.

Total kazu nebe rejistadu husi municipiu dili 88 kazus, muncipiu bobonaro iha kazu 9, muncipiu ermera 8, no muncipiu manufahi iha kazu 2. Total kazu hamutuk 107.

Ministeriu saude liu husi diretor nasional saude publika Pedro Canisio Amaral alerta ba komunidades tomak iha teritoriu laran atu “ kuidadu aan, hamos ambiete, halao limpeja ba uma sor-sorin no hakoi lixu sira, hanesan lata mamuk, no hamos vazu aifunan sira, atu labele fo espasu ba susuk dengue bele tolun no dezinvolve aan, hodi nune’e fo moras fali ba ita”.

Area identifikadu sira hanesan area risku ba dengue ekipa ministeriu saude kontinua halao fogging hodi bele hamate susuk sira ne’e. Husu ba komunidade atu hakbesik aan mos ba fasilidades saude sira nebe besik atu bele hatene oinsa sintomas husi moras dengue oinsa halo prevensaun wainhira mosu kazu sira ne’e.

Ministeriu saude mos alerta ba autoridades lokais sira, hanesan administradores municipius, xefe sukus, no konsellu sukus sira atu kopera hamutuk organiza komunidade hala’o limpeja ba ambiente hodi nune’e bele hadok moras dengue.MS-101