Tuesday, May 29, 2012

Diskursu Ministro da Saúde Nelson Martins iha Konferensia Nasional ba Prevensaun no Kontrolu Moras la hadaet

 IV GOVERNO CONSTITUCIONAL
MINISTÉRIO DA SAÚDE
Gabinete do Ministro

Diskursu  Ministro da Saúde Nelson Martins
iha
Konferensia Nasional  ba Prevensaun no Kontrolu
Moras  La Hada’et  ( Non-Communicable Diseases/ NCD)
Sexta-feira, dia 25 – Maiu - 2012

S.E. Presidente Komisaun F, Parlemento Nasional Sr. Virgilio Marcal
Sr. Representante Organisasaun Mundial De Saúde, Ilustres Representante husi Child Fund; CWS;

Distintus Oradores, Konvidadus, Senhores e Senhoras.

Benvindu  mai Timor-Leste ba Konvidadus sira husi Rai vijinhu; no
agradese ba partisipante sira hotu nebe ho laran luak  husik hela ita boot sira nia atividade importante balun, hodi mai partisipa iha “Primeira Konferensia Nasional konaba Moras La Hadaet ( Non Communicable Diseases) no Esposisaun Serbisu no Atinjimento Setor Saúde iha Timor Leste.

Tinan barak ona,  hamutuk ho komunidade Internasional no parseiru desenvolvementu sira ita halo esforsu maka’as hodi kombate no kontrola epidemia no pandemia moras oin-oin  hanesan HIV/SIDA; SARS; Influenza H1N5, H1N1. Timor-Leste desde 2005 enfrenta mos Surtu (out-break) oin-oin hanesan  Dengue, Sarampo (measles); no Disentria. Kuaje loron-loron pesoal Saúde; Akademiku; no Lider Komunitariu sira esforsu maka’as luta hasoru moras Infesaun oin-oin nebe akontese iha Aldeias, Suko, Subdistritu; Distritu; no Kapital Nasaun  liu husi SISCa 503; Postu Saúde 202; Sentru Saúde Komunitariu  65; Ospital Rejional 5 no Ospital Nasional ida. Moras sira ne’e  inklui Tuberkuloze; Malaria; Lepra; Pneumonia; Diarea; Disentria; Kaskadu; Hena Mutin; Infesaun Matan; Infesaun Tilun; Lumbriga; Ain Potis; no Influenza, no seluk tan.
Ho esforsu sira ne’e, durante tinan sanulu resin rua nia laran hahu husi tinan rihun rua; ita konsege hatun moras infesaun sira nee liu tiha ona Objetivu Desenvolvementu Milieniu;  ijemplu : Insidensia moras Malaria tun husi 200/1000 populasaun iha 2006 ba 30/1000 pop iha 2012.  Insidensia Moras TBC tun husi 450/100.000 iha 2006  ba 124/100.000 iha 2009. Porsentase moras Lepra konsege tun husi 5.18 % iha tinan 2004 ba 0.78% iha tinan 2010 no ho rasaun ida ne’e Presidente  Da Republica lori estadu Timor-Leste nia naran deklara ona ba mundo katak “ Timor-Leste elemina ona lepra hanesan problema saúde publika”, maske percisa nafatin tau atensaun ba distrtu Oecuse ho Baucau nebe porsentase Lepra sei a’as. Moras HIV/SIDA nebe maka sei barak hela iha mundo no komesa aumenta a’as iha Timor-Leste hamutuk ho moras sira nebe temi iha leten, hetan atensaun maka’as tebes husi Governu ho lideransa Sua Exelensia Primeiru Ministru IV Governu Konstitusional, Sr. Dr. Kay Rala Xanana Gusmão.

Tinan Sanulu hafoin Timor-Leste Restaura ninia Independensia; esforsu Governu liu husi Ministeriu Saúde Timor-Leste ho ninia parseiru sira mos hatudu Progresu maka’as iha luta atu salva Inan no kosok oan sira. Dadus ohin loron nian hatudu katak “ taxa Mortalidade ba labarik tun husi (115/1000) iha tinan  2003 ba (64/1000) iha 2010 no 88/1000 ba 44/1000 ba Infant Mortality iha periodu nebe hanesan. Mortalidade ba Inan isin rua tun husi 660/100.000 iha 2003 ba 557/100.000 iha 2010. 

Ilustres partisipantes, senhoras e senhores;

Maske moras Infesaun sei nafatin problema ida ba povu Timor-Leste; iha dekada/ tinan hirak  tuir mai, moras hanesan Kardio-Vaskuler; Hipertensia; Stroke; Diabetiku; Ashma; Kankru, Dementia; Mental; Nehan no Ibun; Matan (katarata); Reumatismu no Rins komesa ona sai problema boot iha sosiedade Timorense nia le’et, inklui mos iha povu iha rejiaun Sudeste-Asiatiku.

Ita sira nebe moris iha Dili no cidade kapital distritu  sira; hau fiar kuaje hotu simu ona notisia; ou karik enfrenta rasik realidade “ ita nia kolega ida ou ema nebe ita hadomi; horiseik koalia didiak hela ho ita; ohin loron fila tiha ona ba Aman Maromak. Wainhira, hasoru ona problema hanesan ne’e, dala barak ita koalia ba ita nia-an “ pudia hau lori kolega, Tiu, Tia, Inan, Aman, Avo ou Oan ida ne’e ba konsulta.” E dala balun ita tenta atu fo sala ba ema seluk! “Mediku sira la profesional liu”; “Governu nusa mak la hasai hotu tiha osan minarai mai investe tiha iha HNGV hodi salva hau nia kolega ne’e”, no  “pior liu tan mak ita komesa halo violensia hasoru ema seluk”; tan deskonfia malu “buan”.
Ida ne’e mak ita bolu “The Silent Killer”; “Cardio-Vaskuler Disease” or Sudden Death or Heart Attack

Maluk Sira;
Ita sente urgulhu tebes ho Orador sira hanesan Dr. Krisna Anan nudar (Deputy Regional Advisor for NCDC Program) iha SEARO atu informa mai ita konaba situasaun Moras La Hadaet Global no Rejional; Prof. Dr. J.S. Takur atu fahe mos esperiensia oinsa kontrola no prevene moras kroniku iha India; Nune’e mos Dr. Mohammad Shajan (WHO Indonesia) no Dr. Langka (WRO) atu fo hatene mai ita sira nia esperiensia iha Srilangka. Agradese ba OMS SEARO no WHO Timor-Leste ba apoia ho presensa peritu sira ne’e.

Ita mos sente urgulhu ba ita peritus Timor oan sira nebe iha kunhesementu maka’as ba situasaun iha rai laran no mundo hanesan Dr. Sergio Lobo (Asesor MS); Prof. Dr. Joao Martins ( Dekano FMSS-UNTL); Sr. Valelente da Silva ( Chefe Gabinete Peskija e Desenvolvementu Saúde Ministerio Saúde); Sr. Mateus Cunha (Chefe Departementu Planeamentu MS) atu fo informasaun mai ita konaba situasaun moras kronik, planu estratejiku 20 Anos; no apoia peskija ba Moras La Hada’et ou Kroniku iha Timor-Leste.
Se uluk ita la konsege; agora mak tempu ida diak no oportunu ba ita e  hafoin rona husi peritus sira iha Konferensia Nasional ida ne’e; bele reve fali ita nia promesa ou selu ita nia tusan  ba ita ninia maluk sira nebe lakon ona sira nia vida tamba konsekuensia husi Moras La Hada’et sira.

“ Mai ita Tau Komitmentu Hamutuk Hodi Luta Hasoru Moras Laos Daet Iha Timor-Leste”.
Governu liu husi Ministeiru Saúde desenvolve ona politika no estratejia oin-oin hanesan SISCa, Asistensia Saúde ba Idozus no Deficientes; Unidade Kardiolojia ho Ezercisio Kurasaun Saudavel; Unidadade Renal no Haemodialisa; liu husi Departementu Promosaun Saúde fo informasaun ba komunidade sira atu labele fuma cigarro; hadook-an husi komsumo alko; halao atividade fisiku; Han ai-han nebe iha balansu nutriente. Komesa 2012 ba oin Ministeriu Saúde ho apoia husi parseiru desenvolvementu sira sei kontrata Mediku Jeral no prepara kondisaun ba sira atu koloka sira ba servico iha Suko. No sei  reforsa mos kualidade no kapasidade laboratorium iha Sentru Saúde Komunitariu Hotu.

Iha Oportunidade ida ne’e konvida mos partisipantes sira hotu atu visita Stand  Esposisaun nebe hatudu resultadu serbisu no atinjimentu setor saúde to’o ohin loron.

Ilustres Partisipantes, molok atu ramata
La haluhan lori Ministerio Saúde nia naran hau apelu  parseiru desenvolvementu  no UN Ajensia sira atu; 

• Inklui prevensaun no kontrola Moras La Hada’et (moras Kroniku)  iha objetivo dezenvolvimentu nian nebe mak konkorda ho Internasional, inklui mos MDG.
• Asiste Timor-Leste iha integra kontrola Moras La Hada’et (moras Kroniku)  hodi reforsa no harmoniza sistema asistensia saúde primaria iha atividade SISCa; Postu Saude; Sentru Saude Komunitaria sira.
• Suporta Timor-Leste iha peskiza no prevensaun no kontrola Moras La Hada’et (moras Kroniku)  nian.
Atu kombate moras hirak ne’e ita presiza servisu hamutuk atu nune’e bele hetan rezultadu diak. Percisa halo peskija no diskusaun regularmente hodi diskuti didiak planu; avalia estratejia nebe implementa; observa ninia impaktu iha komunidade no buka atu kumpriende oinsa komunidade bele iha kbiit liu tan hodi hala’o hahalok  moris saudavel iha sira ida-idak nia uma-kain.
Konferensia Nasional ne’e nudar oportunidade diak tebes ba ita hotu atu fahe ideias hirak ne’e, no hau espera atu rona mos husi membru seluk (Panalists) atu reforsa liu tan parseriadade iha futuro nian hodi dala ida tan Liberta Ita Povu Timor-Leste husi Moras La hadaet.

Obrigado.

Tuesday, May 08, 2012

Pemprov dan RDTL Teken MoU Kesehatan


MENYIKAPI hasil pertemuan tiga bulan lalu antara Kementerian Kesehatan Republik Demokratik Timor Leste (RDTL) dengan Pemprov NTT, kemarin, telah diteken memorandum of understanding (MoU) tentang kerja sama bidang kesehatan. 
“Pertemuan ini merupakan penandatanganan
MOU, yang nantinya ditindaklanjuti dengan kerja sama teknis yang difokuskan pada upaya penanggulangan penyakit menular, pelayanan kesehatan, pendistribusian obat, peningkatan
SDM, dan penelitian pengembangan di bidang kesehatan,” jelas Wakil Gubernur NTT, Esthon L Foenay kepada VN di Dinas Kesehatan NTT, Rabu (2/5).
Menurutnya, kerja sama ini dilakukan karena pengembangan pelayanan kesehatan tidak boleh melihat batasan teritorial atau latar belakang komunitas, tapi pada pelayanan kemanusiaan.
Kepala Dinas Kesehatan NTT, Stef Bria Seran mengatakan, MoU sudah resmi ditandatangani Gubernur dan Menteri kesehatan RDTL hingga akan ditindaklanjuti dengan penyusunan kerja dari masing-masing pihak untuk mengetahui tupoksi kerjanya termasuk pembiayaannya.
Sementara itu, Menteri Kesehatan RDTL, Dr Nelson Martins mengatakan, Timor Leste sedang melakukan pembangunan bidang kesehatan.  Salah satu fokus programnya adalah peningkatan SDM bekerja sama dengan Indonesia, terutama dalam pertukaran tenaga dokter, perawat, tenaga laboratorium, analis kesehatan dan manajerial.
“Ada banyak permasalahan kesehatan di TL yang dirasa perlu ditangani bersama khususnya di daerah perbatasan,” tegasnya. (tri/P-1)