Tuesday, November 06, 2012

Falta Kombustivel ba Ambulansia "Pasiente Rua Mate Iha Lospalos".



Dili,MoH Reprejentante povu iha uma fukun parlamentu Nasional, Husi bankada FRETILIN, Aurelio Guterres, Imforma katak, Pasiente nain rua nebe mate iha Distritu Lospalos foin lalais tamba la iha osan atu ense kombustivel ba kareta Ambulansia hodi evakua pasientes nebe refere mai Ospital Refferal Baucau.
Deputadu aurelio haktuir katak, Pasiente nain rua nebe mak mate iha Internamento Lospalos nee Feto no Mane ida. Nia hatutan katak, Inan feto nebe mate tamba impaktu husi hahoris bebe no ran nakfakar barak, No doutor espesialista sira fo autorizasaun atu bele evakua ba Ospital Baucau, Maibe la konsege tamba la kombustivel atu bele ense ba Ambulansia.

Inan feton nee hein iha Internamentu kuaje semana rua la evakua mai Baucau, No pasiente nee hakotu iis iha lospalos, katak Aurelio Guterres husi bankada Fretilin ba jornalista tersa (06/11/12)
Logo Saude
 iha parlamentu nasional.

Nia hatutan tan katak situasaun nee mos akontese ba mane maluk nebe mate, Tamba nia kapasidade la iha atu ense mina ba ambulansia entaun husik nia moras hanesan nee deit no too mate.

“ tamba sa mak kombustivel iha ospital sira la iha ? osan mak la iha ka mina mak la iha duni hodi fahe ba Ospital referral no internamentu sira iha 13 Distritu nia laran, Atu bele fasilita ba povu kiik no mukit sira atu bele hetan asistensia”. Dehan nia.

Nia dehan, Problema nee akontese tamba jestaun ministeriu saude ladiak iha parte lojistika nian, Nunee fo impaktu ba pasientes mate. Situasaun ida nee mos akontese ba pasiente ida iha Sub-Distritu Watulari, Distritu Vikeke iha fulan kotuk liuba, Atu evakua mai ospital nasional guido valadares (HNGV) maibe imfermeira sira dehan gajolina la iha entaun obriga pasiente tenki selu osan $30.00 atu ense mina ba ambulansia atu bele tula moras nee mai Dili.

Aleinde nee Virgilio Hornai Deputado husi bankada PD mos hateten katak, problema ida nee tenki rejolve para lalika impaktu ba pasientes sira. Nia mos husu ba Deputadu sira atu bele kria departamentu ida atu bele submete dadus ba parlamentu nasional. Nia realsa katak governu labele defende aan ba problema sira nebe deputadu sira levanta, maibe tenki rekonhese falhansu nebe iha.

Ambulansia paradu nomos, nomos komunidade lubun boot nebe hela iha Distritu Lautem, Ohin loron, Sente dezaperadu boot, tamba kareta ambulansia nee ho kondisaun diak hela, labele halo operasaun hodi atende pasiente tamba kombustivel mak la iha. notisia nee hetan husi Diario Nasional edisaun Kuarta 07/11/2012. MoH

Monday, October 29, 2012

Parlamento Nasional Timor Leste husu lokaliza fatin ba vitima HIV/AIDS iha Timor-Leste.



Reprejentante povu iha parlamentu nasional husu ba Governu atu bele lokaliza fatin ba vitima HIV/AIDS. Nunee evita moras nee labele daet fali ba ema seluk. Oras nee dadaun moras HIV/AIDS mosu bar-barak iha Dili no ema timor rasik sei konsinte nafatin moras nee.

Deputadu husi parlamentu Nasional Eladio Faculto, Hateten Moras HIV/AIDS hanesan moras aat ida nebe agora dadaun mundu tomak prekupa. Tamba nee iha timor leste tenki prevene antes tamba bele fo implikasaun negative iha future.
Iha parte seluk mos governu tenki hare oinsa mak hare fatin ketak ida ba iha vitima HIV/AIDS nunee moras nee mos tenki iha sosializasaun barak liu-liu ba joven sira. Politika Governu nian iha parte imigrasaun nian mos tenki forte hodi bele kontrola ema nebe tama sai Timor-Leste.

Sorin seluk Deputadu husi bankada Partido Democratico Virgilio Hornai, Akresenta katak, Moras HIV/AIDS nee hanesan moras daet nebe ninia kauza husi relasaun sexual. Tamba nee tenki iha politika prevensaun hanesan lokalizasaun ka halo tratementu especial ida wainhira identifika ema sira HIV/AIDS.

Wednesday, September 19, 2012

Ministro Saude, Dr. Sergio Lobo, Segunda feira, iha 17 de Setembro de 2012 halo enkontru ho Konselhu Diresaun Ministeriu Saude.

Enkontru Konselhu Diresaun ne’e hanesan ekontru rutina ne’ebe halo iha sala ekontru MdS ne’e koalia konaba projektu banku mundial nian HSSP-SP no NHSSP-SP ne’e hahu efikas iha fulan Junhu, tinan 2008.

Reprezentante Banku Mundial, Lourenco Kamnahas hateten, objetivu kooperasaun Banku Mundial ho Ministeriu Saude iha Projektu HSSP-SP ne’e, atu melhora kualidade no kobertura servisus preventiva saude, espesialmente inan no labarik sira atu progresus ba Metas Dezenvolvimentu Mileneu ne’e, fokus iha komponente ha’at (4).

- Prestasaun Servisu Saude
- Servisu apoiu, Rekursus Humanus no Jestaun.
- Koordenasaun planejamentu
- Invazaun no dezenvolvimentu programa.
Objektivu implementasaun projektu NHSSP-SP, apoia Governu Timor Leste liu husi Ministeriu Saude atu hetan rekursusne’ebe presija atu hadiak prestasaun servisu Saude iha Distritu no Sub-Distritu ne’e focus ba komponente tolu (3) ;
- Hadiak jestaun finanseira publica, no fluxu ba prestasaun servisu.
- Fortalesimentu suprimentos medikusno farmaseutikus.
- Hadia no evidensia informada atu halo desizaun no koordenasaun iha sector saude.

Objetivu misaun, halo follow-up ba aktividade implementasaun no progresus HSSP-SP. Fornese treinamentu sobre prosedimentu Banku no jestaun fidusiaria. Finaliza arranjamentus final ba implementasaun projektus nian. No Misaun ne’e sei fo atensaun espesial ba progresu implementasaun planus ne’ebe rekomenda ona iha Aide Memoire husi ultimu misaun iha fulan Fevereiru 2012 no relatoriu progresu projektu Governu 2012. Halo revizaun ba modalidade institusionais no implementasaun, planu detail ba implementasaun no suporta atu hadiak estatus implementasaun projektu.

Xefi Aprovizionamentu hateten, projektu HSSP-SP ne’ebe hetan apoiu husi Banku Mundial no parseirus seluk, hanesan ita hare’e durante ne’e wainhira planu ne’e implementa presija ita hotu nian apoiu husi departementu relevante, depois reestruturasaun ejekusaun labele hetan difikuldade.

Iha realidade, ne’ebe servisu wainhira hetan orsamentu ne’ebe alokadu iha aktividades, ita hare’e dala barak wainhira laiha envolvimentu diretamente husi departementu relevante, divizaun relevante implementasaun ne’e hetan difikuldade. Tanba ne’e, wainhira tau iha planu no Banku Mundial fo apoiu, labele hanoin katak orsamentu ne’e Banku Mundial nian, maibe orsamentu ne’e Banku Mundial apoia ba Ministeriu Saude, para atu fo apoiu ba aktividades ne’ebe Ministeriu Saude liu husi Equipa servisu atu hala’o no implementa.

Ministru Saude, Dr. Sergio Lobo hateten, ekipa Ministeriu Saude nian ne’e maka presiza atu  hare’e planu husi orsamentu jeral estadu nian ho orsamentu husi doadores nian atu buat ne’ebe atu produz orsamentu jeral estadu labele repetida fali iha orsamentu ne’ebe alokadus.

Parte ne’e importante tebes, tanba dala ruma dehan orsamentu ne’e Banku Mundial nian ne’e la-los. Orsamentu ne’e Banku Mundial fo apoiu ba Ministeriu Saude, signifika katak orsamentu ne’e Ministeriu Saude nian, presiza ita fo apoiu tomak ba  implementasaun para labele hetan difikuldade.

Reprezentante Banku Mundial, Lourenco Kamnahas hateten, periudu implementasaun programa HSSP-SP, iha fulan Junhu 2008 hetan apoiu husi AusAID, USD 20 milhão no husi IDA, USD 1 milhão.

Implementasaun programa NHSSP-SP iha fulan Junhu 2013 hetan apoiu orsamentu husi AusAID no União Europeia, USD 21,4 milhão. No, iha Junho 2013 NHSSP-SP hetan apoiu orsamentu husi AusAID no União Europeia, USD 17,8 milhão. MoH

Ministru Saude, Dr. Sergio Lobo "Makina Operasaun Iha HNGV Sei Diak".


Thursday, September 13, 2012

Press Release


 Ministru Saude, Dr. Sergio Lobo
Partisipa Enkontru Extraordinariu HMM no RC iha Indonesia
Ministru Saude, Dr. Sergio Lobo, akompanha husi Adjuntu Diretora Fundus Externus, Dra Odete M.F. Belo, Assessor, Dr. Avelino Guterres no Xefi Gabinete, Herminia Ornai, atu partisipa iha enkontru  extraordinariu “Health Minister’s Meeting” no enkontru “Regional Committee iha Yogyakarat, Indonesia. 
Enkontru rutinas ne’e organiza husi Organizasaun Mundial Saude (OMS), nune’e mos iha enkontru extraordinariu entre Ministrus Saude, no mos enkontru entre Ministru Saude ho staffs husi South East Asia Region (SEAR) ou organizasaun Saude balun ho objektivu oin-oin.   
Objektivu husi sorumutu ne’e hanesan enkontru kortezia atu konhese malu nudar Ministru Saúde foun ba V Governu Konstitutional Timor Leste. Ministru Saúde mos aproveita opurtunidade ne’e hato’o informasaun konaba programa no difikuldades nasaun nian ne’ebe infrenta liu-liu iha Ministeriu Saúde atu bele hetan nafatin suporta husi OMS.

Iha viajen dala-uluk ba estranjeirus nudar Ministru Saude, Dr. Sergio Lobo halo sorumutu ho Direktora Geral Organizasaun Mundial Saude, Dra. Margareth Chang.
Iha sorumutu ne’e, Ministru Saude, Dr. Sergio Lobo hato’o informasaun konaba asuntu rekursus Humanus, oinsa atu jere Grupu Estudantes Medicina Atus Hat ne’ebe tinan ne’e sei remata sira nian estudus no simu graduasaun hanesan Mediku Timor Oan iha Nasaun ne’e.

Dr. Sergio Lobo esplika katak, Ministériu Saúde esforsu hela oinsa atu bele absorve médikus foun sira ne’ebe mai. Ministrtu Saúde mos hato’o difikuldades durante prosesu aprendijajem estudantes medisinas hanesan falta teb-tebes livrus iha lian Portugues ba estudantes sira.
Asuntu seluk ne’ebe hato’o maka oinsa Ministériu Saúde hahu ona atu kompleta pessoal Saúde iha teritoriu tomak atu loke kursu formal ba Estudantes Enfermagem no Parteiras Walu Nulu Resin Lima kada tinan. No atu hahu ona Fakuldade ba Dentistas.

Iha okaziaun ne’e, Direktora Geral Organizasaun Mundial Saude, Dra. Margareth Chang hato’o kongratula no husu ba Ministru Saude, Dr. Sergio Lobo atu identifika asuntus epesifikus ne’ebe bele hetan suporta direktamente husi OMS no husi parseiru sira ne’ebe iha rai laran.
Tuir Dra. Margareth Chang katak OMS suporta ona Bibleoteka Azul, maibe presizamente iha Biblioteka ba Medicina, no importante tebes Ministru nia planu atu hahu estabelese telemedicine ho objektivu atu bele hahu ona estuda no deskute kazu moras liu husi dalan ne’ebe efisiente no efektivu.
Problemas hospital ne’ebe la-funsiona ho diak, iha dalan atu bele husu suporta Medikus Cubanus, tanba sira iha experiensia as, oinsa bele organiza no jerre Hospital no defini kazu saida maka Hospital bele halo no kazu saida mak Sentru Saúde bele resovlve no lalika refere mai Hospital.

Dra. Margareth Chang mos akonselha atu  hametin liu tan relasaun servisu ho United Nations Agencia hanesan (WHO, UNICEF, UNFPA) inklui doadores sira hanesan (AusAID, USAid no Banku Mundial), sira mos bele alinha sira nian prioridade tuir Ministériu Saúde ninian no mos presiza haforsa Sistema Jestaun Informasaun Saúde (SJIS) tanba ne’e hanesan fontes  informasaun ne’ebe ho evidensia atu bele hadiak sistema Saúde iha Timor Leste.
Koalia kona ba Saúde Maternu Infantil (SMI) no Life Expectancy Rate (LER) Dra. Margareth Chang hato’o katak iha faktores importantes ne’ebe tenki fo atensaun atu bele hadiak indikadores hirak ne’e hanesan tenki iha kualidade Be-Mos ba komuniade, Sanitasaun ne’ebe diak, tenki hahu ona ho Programa Breast Feending (PBF), Program Nutrisaun, no mos fo importansia ba Programa Familia Planeada. Parseiru Dezenvolvimentus sira bele no iha obrigasaun atu fo apoiu ba nasaun liu husi Ministériu Saúde ba programa sira ne’ebe temin iha leten, no OMS sei lori Nasaun Sanulu Resin ida iha Rejiaun Sudueste Aziatiku atu atinji metas saúde iha ekuidade no ekilibru. MoH/Dr. Odete M.F.Belo

Delegasaun 11 OMS Sudueste Aziatiku




PRESS RELEASE
Delegasaun 11 OMS Sudueste Aziatiku
Hala’o Sorumutu HMM Ba Dala-30 No RC Ba Dala-60 Iha Yogyakarta-Indonesia
Ministru Saúde Dr. Sergio Lobo partisipa iha enkontru Health Minister’s Meeting” (HMM) no enkontru “Regional Committee (RC) iha Yogjakarta durante loron hat,  hahu Tersa feira, 4 to’o Sexta feira 7 Setembru 2012.

Hanesan primeira viagem no primeiru enkontru nudar Ministru Saúde iha V Governu Konstitusional RDTL importante tebes atu apresenta ba membru estadu sanulu resin ida iha Rejiaun Sudueste Aziatiku, Governu nia programas no mos progressu Ministériu Saúde nasaun nian.
Iha loron dahuluk, Ministru Saúde Dr. Sergio Lobo partisipa iha sesaun abertura enkontru HMM Regiaun Sudueste Aziatiku. Iha asuntus hat ne’ebe deskute iha sesaun ne’e maka hanesan:

1. Halo revizaun ba deklarasaun Jaipur “Antimicrobial Resistance” no deklarasaun seluk ne’ebe halo ona no hala’o avaliasaun ba aksaun, desizaun no rekomendasaun ne’ebe hamosu iha enkontru Ministru Saúde ba dala 29 tinan kotuk.
2. Saude ba idozus sira
3. Implementasaun ba “International Health Regulation” tinan 2005 iha OMS Rejiaun Sudueste Aziatiku
4. Estrategia Regional ba “Universal Health Coverage”

Durante Sekretariadu Rejiaun Sudueste Aziatiku hala’o apresentasaun konaba tópikus  iha leten, Ministru Saúde, Dr. Sergio Lobo halo mos ninia intervensaun atu asegura desizaun ne’ebe foti iha enkontru Nivel Ministerial ne’e.

Hafoin enkontru HMM Regiaun Sudueste Aziatiku loron tomak hotu, kontinua ho enkontru Regional Committee  ne’ebe hala’o durante loron tolu husi Kuarta feira, 5 to’o Sexta feira, 7 Setembru 2012. Topikus importante no interesante ba Timor Leste ne’ebe deskute iha enkontru RC maka hanesan:

1. OMS Rejiaun Sudueste Aziatiku hato’o relatoriu Biennual periode 1 Janeiru 2010-31 Dezembru 2011,
2. Programa “WHO reform “
3. Program Budget
4. Asuntus teknikus :
a. Prosesu Nomeasaun ba Direktur Rejional,
b. Doenças Não Contagionsas,
c. Oinsa OMS jere problemas emergensias,
d. Apresiasaun ba grupo diskusaun konaba falsifikasaun aimoruk,
e. Oinsa nasaun ida-idak prepara-an ba Pandemia Influensa,
f. Kobertura imunizasaun,
g. Difikuldades atu eradika moras poliomielitis,
h. Estrategia rejional ba Universal Health Coverage no
i. Dezenvolvimentu kapasidade ba membru estadu sira,

Apresiasaun ne’ebe hetan iha enkontru HMM iha Rejiaun Sudueste Aziatiku katak, servisu hamutuk ba dezenvovimentu global bazeia ba prinsipius jerais ne’ebe bele defini husi responsabilidade, kapasidade no presiza iha partisipasaun maksimu husi lideransa ne’ebe iha relasaun ho desizaun politika. Servisu parseria ne’ebe ita halo tenki iha objektivu atu benefisia  povu iha nasaun ne’ebe foin dezenvolve-an no nasaun ida-idak iha responsabilidade hanesan atu bele hetan benifisius ne’ebe ekilibru atu bele infrenta kompleksidade global ne’ebe hasoru.

Intervensaun ne’ebe delegasaun hato’o relasiona ho tópikus ne’ebe iha leten katak Governu Timor Leste nia programa alinha nanis ona ho programa OMS nian, maibe iha implementasaun presiza tebes apoiu husi OMS.
Durante enkontru, Ministru Saúde Dr. Sergio Lobo hala’o mos enkontru extraordináriu ho Ministra Republika Indonesia dr. Nafsiah Mboi, Sp.A, MPH, koalia konaba implementasaun akordu ne’ebe asina iha Governu anterior.

Nudar Ministru foun importante tebes atu uza opurtunidade ne’e atu halo enkontru kortezia ho Dra. Margareth Chang, Direktora Geral OMS atu hato’o programa Saúde ba V Governu Konstitusional RDTL no husu nafatin apoiu tekniku husi OMS. Atu realiza proposta hirak ne’e iha mos enkontru dala ikus ho Direktor Rejional OMS Regiaun Sudueste Aziatiku Dr. Samlee Samlee Plianbangchang ho Vice Direktora Rejional, Dra. Poonam Khetrapal Singh. MoH/Dr. Odete M.F. Belo
 

Thursday, September 06, 2012

Delegasaun Membru Parlamentu Australia no Nova Zelandia Vizita TL

Delegasaun membru Parlamentu husi Australia no Nova Zelandia, akompania husi Diretor Geral Ministeriu Saude, Agapito da Silva Soares, Tersa feira,  04/09, horseik hala’o vizita servisu ba Distritu Manatutu.
Objetivu vizita ne’e, atu hare’e progresu kondisaun saude iha Distritu refere. Delegasaun membru parlamentu husi nasaun rua ne’ebe hamutuk nain sanulu resin ne’e, halo mos dialogu ho kumunidade no lideres lokais, atu identifika problemas saude ne’ebe komunidade sira hasoru iha baze,  no identifika prioridade ne’ebe Distritu presija atu hetan tulun.
Iha okaziaun ne’e, Diretor Geral Ministeriu Saude, Agapito da Silva Soares hateten, objetivu jeral vizita delegasaun membrus parlamentu husi nasaun rua iha Timor Leste, atu hametin kooperasaun  entre nasaun tolu, Australia, Nova Zelandia, Timor Leste  no parseiru Fundu Global iha partes saude.
Iha sorumutu ho delegasaun membru parlamentu husi nasaun rua iha salaun Ministeriu Saude, Diretor Geral, Agapito da Silva Soares hateten, apoiu husi Governu Australia no Governu Nova Zelandia ba Timor Leste iha area saude, signifikante tebes.
Apoiu husi Governu Australia no Nova Zelandia fo ba Timor Leste iha area saude, ajuda ona pelumenus bele atinji dezenvolvimentu saude. “Tanba ne’e, Ami nafatin hein Governu rua nian apoiu ba Timor Leste, liu-liu iha area saude”, hateten Diretor Geral, Agapito da Silva Soares.
Realidade hatudu Governu Australia no mos Governu Nova Zelandia fo ona tulun barak ba Governu Timor Leste iha area saude ne’ebe hetan fundus barak husi Fundu Global. Programa prioridade ne’ebe agora hetan tulun husi Fundu Global maka hanesan, Malaria, HIV/AIDS, TBC, no ect, hateten Diretor Geral, Agapito da Silva Soarea.
Iha sorumutu loron ida ho komunidade, lideres lokais, funsionariu saude no Administrador Distritu Manatutu, Xefi Delegasaun membru parlamentu Australia no Nova Zelandia promote katak, Governu rua Australia no Nova Zelandia nafatin prontu fo tulun povu Timor Leste iha area saude. No, liu husi programa vizita ne’e, realidade kondisaun saude ne’ebe agora povu hasoru, promesas ne’e sei la-monu, no sei iha apoiu kuntinuasaun ne’ebe diak no lolos. MOH

Thursday, August 09, 2012

Ministeriu Saude Marka Istoria Foun

Dili MoH, Ceremonia simu ministru no vice foun Ministeriu da saude hetan partisipasaun masimu husi Knar nain saude sira, Profesionais saude, inklui mos direktores Nasionais, Direktores Distritais, UN agency no sel-seluktan.

Entretatu Ministru saude Dr. Segio Lobo iha ninia diskursu hateten “ hau sinte orgulhu tebes no hw sinte ohin hw simu knar ida nebe ke todan tebes, Atu sai atan no servidor ba nasaun ida nee, ida nee hanesan buat foun ida ba hau no hau husu atu entidades hotu bele kopera diak atu bele fo assistensia ida ke diak no adekuada ba komunidade diak liutan iha future mai.
Ministru saude eleitu nee mos realsa katak, Uluk ita iha buat barak nebe sei presija hadia no agora dadaun ita hamutuk para bele halo diak liutan. Nunee husu ba knar nain saude sira hotu atu esforsu aan masimu atu atinje ita nia kobertura nebe diak liu.

Agora dadaun ita nia Ministeriu Marka tan istoria foun ida katak uluk ita hamrik ho Vice ida deit komesa husi  Primeiru Governu too IV Governu Konstitusional ita iha Vice ida deit. Maibe realidade agora hatudu oinseluk agora dadaun ita iha Vice rua”  Vice-Ministra de Ética e Prestação de Serviços sra. Natália de Araújo, nomos Vice-Ministra  de Gestão, Apoio e Recursos: Drª Maria do Céu Sarmento ida nee hatudu katak ita iha mudansa nebe signifikante tebes ba prosesu ida nee.

NOTISIA SEXTA 10 AGUSTU 2012 NEBE PROTOCOLO HETAN HUSI JORNAL DIARIO NASIONAL

Ministru saude iha V governu konstitusional Sergio Lobo, Sei dedika ninia kbiit tomak atu fo motivasaun no hasae moral profesionais saude nian atu bele atende nesesidade povu nian too area remotas.

Sergio Lobo nota katak, Servisu profesionais saude peresija halo melhoramentu iha area etikas profesionalismu. Tamba nee mak SM iha vice ministra nain rua para kompleta servisu ho kuidadu no efektivu liu.

Presija hadia buat barak hodia hadia konseitus  balun konaba asesu hanesan rekursus humanus atu halo servisu, liu-liu hasae moral no motivasaun professional  saude sira nian”. Deklara Sergio Lobo hodi responde ba jornalista sira iha salaun Ministeriu Negosiu Estrangeiru Dili, Kinta 9/8/2012.

Sergio Lobo mos hateten, Durante nia mandate sei habelar servisu profesionais saude nian too area remotas ho sentiment nasionalidade atu benefisia povu kbiit laek sira iha area remotas.

Sergio Lobo mos sei halo esforsu atu tau atensaun ba rejime de kareira profesionais saude sira nian atu rekonhese dedikasaun nebe professional sira agora fob a sistema saude. MOH

Wednesday, August 08, 2012

Vijita Traballu Direktor Geral Iha Manatuto

Vizita halao iha dia  26 de Julho de 2012 ate 28 de Julho de 2012
Fatin Vizita Distrito Manatuto  Sub Distrito Laclubar Suco Fatumakerek e Sub Distrito Soibada

Objectivo de Vizita:

Hare kondisaun actual servisu Profesional da saude iha area Remotas
Fo koragem e informasaun ba Pessoal da Saude sira
Implementasaun Rejime Especial
Fo Apoio Motorizada ida ba Posto da Saude Fatumakerek
E seluk seluk tan
Actividades
Encontro iha  Fatumakerek :

Partisipa mos hosi Lideransa Comunitaria
Kondisaun uma ladiak no la seguru
Laiha Equipamentos Medico atu halo atendemento
Laiha Kama e Kulsaun atu halo ANC ka konsulta
Laiha armario diak atu tau aimoruk, arquivo no equipamentos servisu seluk
Laiha Meja no cadeira hodi halao servisu
Sasan tau deit iha rai
Laiha Meja servisu nebe’e diak  (So iha Meja Escola ida)
Falta Kadeira /Banku naruk k ba Pasiente sira
Kondisaun Centro da Saude Laclubar
Maternidade ( Foru foer hotu tamba Mahoben, Didilolon nakfera e laiha be’e mos)
Kondisaun Maternidade  Soibada
Laiha Be’e mos
Foru uma nian foer  tamba Mahoben
Laiha Kurtina
La’ mos (Foer Oituan)
Kondisaun Centro da Suade Soibada
Arus odamatan at hotu ona
Problemas nebe Centro da Saude Laclubar e Soibada infrenta mak hanesan:
ATK (Ekipamentus Escritorio) ate agora laiha/ Ladauk sai
Percisa aumenta Clener iha Maternidade  Soibada
Falta Be’e mos
Esklaresemento kona ba Kartaun ID nebe foti ho $25.00 ho DNRH
Percisa halo manutensaun transporte (Tamba motor 3 at)
Farda bosan ona e percisa suku foun (Tinan 4 liu ona la hetan farda foun)
Laiha Pasta mutin dificulta tebes actividades servisu lor loron nian (Exemplo  chavi odamatan at laiha osan atu hadia)
Oinsa ho Guarda (Kontrak Out nia futuro ba oin?)

Suco Fatumakerek, Sub Distrito Laclubar, hori kedan beiala sira laiha asesu dalan ba suco ida ne, asessu so bele lao ho ain ka usa kuda, no bele alkansa hosi Sub Distrito entre oras 6-8 nian laran, iha Tinan hirak liu ba SDS Distrito Manatuto konsegue estabelese duni Posto da Saude 2 hodi atende populasaun hamutuk rihun ida resin. Iha era Ukun an Fulan Junho 2012 estrada konsegue loke no too suco Fatumakerek nian laran, ba ida nee DG Ministerio da Saude halao nia visita hodi hare direitamente kondisaun servico no facilidades posto saude Fatumakerek no Sasahi. Iha oportunidade ne equipa MdS halao encontro liders comunitarios nopessoal da saude nebe halao servico ihaarea neba, iha intervesaun sr. DG koalia kona ba :

Rejime Especial atu implementa husu ba Profesional da Saude sira servisu lolos e laos tun sae Distrito ka Dili, labele lisensa bebeik tengki tuir regulamentu Funcao Publica nian, nunee mos CFP sei estabelese hela regimi ida ba Subsidiu areas remotas.

Falta tengki iha justifikasaun, se latama servisu sem justifikasaun no la tuir Lei FP sei hetan sansaun e kua salariu.
Autrortidades Suco Fatumakerek percisa hare ou identifika ona rai mamuk ho luan nebe sufiusiente atu bele hari Posto da Saude, no residencia ba staf sira.

Centro da Saude Laclubar tengki mai halo atendemento fulan fulan iha Fatumakerek, hodi bele suporta staf sira nebe halao sira nia knar iha fatumakerek no hametin supervisaun ba Posto refere.

Partisipasaun Comunitaria iha area saude importante tebes,
Husu ba Authoridade local atu tau matan ba Profesional  da Saude no facilidades saude nian. Tan Facilidade sira n rikusoin sucu Fatumakerek nian.

Posto da Saude Funar 

Wain hira iha viagem fila DG ho nia komitiva halao mos visita badak ba Posto da saude Funar
Iha oportunidade ne funcionarios Postu da saude hatoo mos lamentasoens kona ba kondisaun Edificio PS, Sollar panel nebe at no nia equipamentos.

Centro da Saude Soibada:

DG Halao mos visita ba Centro da Saude Soibada hodi hare situasaun service iha Sub distrito refere. Iha oportunidade encontro ho staf tomak DG iha nia intervensaun :

Husu atu Pessoal da Saude sira bele fo asistensia diak liu ba Povo, Ho aumenta salariu nebe iha precisa hadia diak liu tan desempenho no vontade hodi bele servi diak liu tan comunidade.

Vontade de servisu importante iha ita nia atendemento e dedikasaun.
Husu atu Profesional da saude sira  fo Promosaun da saude liu hosi Escola no bele usa tempo nebe mamuk ho diak.
Husu atu halo atendemento durante 24 oras (Pikete) Katak, tenke tau responsavel ida hodi fo atendimento ba urgencias iha fora do orario de trabalho.

Disiplina de servisu percisa Impoen no chefe tengki tegas. Ba professional da saude sira nebe’e mak falta laiha justifikasaun ne’e, tengki fo sansaun e kua salario

Percisa kria unidade iha servisu fatin hodi bele suporta malu iha actividade loron loron. Iha assunto ruma  nebe ita la konkorda bele kritika maibe percisa uza linguagem nebe los no fo dalan ba hadiak

Rejultado de Vizita

Husu ba lider comunitaria suco Fatumakerek atu identifika fatin/rai urgenty, atu hari Posto da Saude Fatumakerek
Iha Tempo badak Injinheiro hosi Centrais sei ba sukat e hare fatin nebe’e atu hari Posto da Saude Fatumakerek
Centrais sei fo apoio equipamentus Medicos balun ba Fatumakerek iha tempo badak
Sei hato’o Problemas ba Diresaun relevantes ida idak atu bele hatene e buka atu rezolve nomos fo informasaun klaru ba
Centro da Saude Soibada

Muda solar sel antigo hosi HP Funar ba HP Fatumakerek, aumenta ho Batria Rua nomos equipamentus balun
Hadia Panel sell actual iha HP Funar nebe la’Funsiona
Husu ba Departamento Logistica, Centrais atu prepara hodi bele implementa montagem solar sell no material nebe promete
Parte infraestrutura atu halo “site visit” ba fatin hari Posto Saude Suco, Fatumakerek iha tempo besik MOH

Tuesday, July 31, 2012

Medikus 22 Sei halao Pos Graduasaun iha HNGV

Tersa 31 julhu 2012. Agora dadaun Ospital Nasional Guido Valadares lansa ona hanesan Ospital Edukasaun no Peskija, Tamba Medikus 22 sei halao sira nia estudu iha nee durante fulan sanulu resin walu.
Entretantu Medikus sira nebe atu halao estudu iha HNGV nee medikus sira nebe mai husi Distritu no Centru saude sira nebe mak iha Dili, ho total kandidatu hamutuk nain rua nulu resin rua.

Area nebe mediku sira nee sei kobre ba fulan sanulu resin walu nee mak hanesan; Pediatria, Strektrik, Interna Medisina, Cirurgia nomos anestegia Direktora HNGV kasu lia hirak nee iha ninia servisu fatin Ospital nasional guido valadares segunda 30/07/12.

Imformasaun nee Protokolu MS hetan husi Diariu Nasional Edisaun Tersa 31/07/2012

Monday, July 30, 2012

Postu Saude Fatuk Makerek 
Atu fasilita servisu  ba knar nain saude iha Parte Fatuk Makerek, Ministeriu saude liu husi Direktor Geral Agapito da Silva Soare intrega Motoriza  ida ba Postu saude Fatuk Makerek Fasilita servisu lor-loron.

Agapito da Silva soares ba jornalista MoH hafoin entrega Motorizada Postu Saude Fatuk Makerek hateten, Motorizada nebe agora dadaun PS nee simu nee atu apoiu ba knar nain saude nebe iha nee hodi tulun sira atu bele fo assistensia diak ba komunidade, Aleinde nee “hau rasik mos koalia ho responsavel suku atu bele tau matan ba motorizada nee tamba Motorizada ida ohin intrega ba PS Fatuk Makerek nee hodi tulun duni ba komunidade sira nebe agora dadaun hela iha nee.
Sorin Seluk Wainhira Jornalista MoH wainhira dadalia ho Paul Soares nebe hanesan imfermeiru no hanesan mos responsavel masimu ba postu saude Fatuk Makerek realsa katak desde inisiu ami presija tebes tulun sira hanesan nee, “ Ami sinte Orgulhu tamba Direktor Geral Ministeriu saude bele too iha ami nia leet no hare besik liu ami nia kondisaun.

Wainhira MoH kestiona konaba Aimoruk nebe agora dadaun iha Postu saude nee, Paul Hatutan agora dadaun ami nia aimoruk sufisiente hela no fulan-fulan ami sempre apoiu husi CHC nebe mai ami nia leet hodi fo assistensia SISCa iha nee.
Suku Fatuk Makerek hanesan suku nebe Mais ijoladu se kompara ho Suku sira seluk iha teritoriu laran, Populasaun kuaje rihun ida ba leten mak agora dadaun horik iha fatin nee, Presija oras walu ba leten kuadu lao deit husi laku-lubar ba iha fatin nebe refere. Populasaun hela namkari balun iha Foho leten, Balun iha dolok kuak, Ijoladu teb-tebes.

Geografikamente Dalan nebe liga entre suku Fatuk Makerek ho Laku-lubar aat tebes. Trasportes bele asesu kuandu iha bai loron nunee susar tebes kuandu iha tempu udan tamba hare ba realidade katak dalan nebe agora dadaun iha, Populasaun foin asesu ba Fulan rua no seidauk konta ho tempu udan nebe sei tuir mai.

Linha eletrisidade seidauk hetan aksesu husi komunidade, Trasportes La asesu wainhira udan, Taho Naruk, mota boot oinsa komunidade bele hetan tratamentu urjente. Ida nee sei sai nafatin obstaklu ida no fenomena moris nebe dala wain tenki simu duni ninia realidade. MoH

Thursday, July 12, 2012

Ministerio da Saude sei hari Hospital Top Referal Ida iha Areia Dili

Notisia nebe Media komunikasaun ministeriu saude hetan liu husi Direktor Geral Ministeriu saude Agapito da Silva Soares hafoin inkontru Konsellu DireksaunTersa; 10 Jullu 2012, Konsellu Diresaun ne’ebe lidera direitamente husi Ministru Saúde no Vise Ministra Saúde iha mandate VI  Governu Konstitusional nee hetan pastisipasaun masimu husi Direktores Nasionais nomos Direktores servisus personalizadus Ministeriu da saude RDTL

Agapito Haktuir Iha enkontru Konsellu Direksaun ne’e foka liu ba oinsa mantein serbisu iha MS to’o iha governasaun foun ne’ebe karik iha Loron 8 Agustu 2012 sei entrega ba Ministru Saúde no Vise Ministra Saúde foun.
Iha enkontru ne’e mos Ministeriu saude hanoin ba future nebe diak liu no haree ba nesesidades ne’ebe iha atu harii Hospital Refensia ne’ebe ita temi  Top Referal, iha distritu Dili nia laran atu atende 13 Distritus tomak.
Tanba haree ba kondisaun  Hospital Nasional Guido Valadares(HNGV) fatin ladun sufisiente ou tanba hospital ne’e rasik iha sidade laran entaun ita hanoin karik harii iha Laulara, maibe sei harii hosi posibilidades fatin ne’ebé sufisienti atu harii.
HNGV sai hanesan hospital munsipal Dili ou Hospital Distrital ne’ebe karik kontinua hanesan ne’e maibe sei upgrade ba hospital referral ida no hospital referral sei harii ketak depois ho ekipamentu, fasilidade no pesoal  ne’ebe foun, ne’ebe ho objetivu atu redus moras barak haruka ba rai liur.

Iha parte seluk ita mos koalia iha tinan oin (2013) depois medikus atus lima resin formadu iha UNTL sei halo kolakasaun direitamentu ba iha sukus, dehan Diretór Jeral MS, Agapito da Silva iha serbisu fatin Kaikoli Dili.
Nia mos hatutan liutan katak haree ba ezijensia ne’ebé iha hatudu katak maioria sukus  seidauk iha fasilidades hanesan postu de saude em termus fizikus, ekipamentus no selu-seluk tan.
Konsellu Direksaun nee mos konsege aprova planu alokasaun orsamentu ba implementasaun kolokasaun medikus foun sira iha sukus.

Planu ida ne’e sei propoin ba 2013, ita hein katak bele hetan orsamentu sufisiente  para bele hahu implementa tanba mediku sira ne’e tenki fatin ba hela, tenki iha fatin ba halo serbisu ho ekipamentus hotu nomos fasilidades hotu hanesan transporte, telekomunikasaun no selu-seluk tan.
Tanba ne’e presiza mos hanoin atu aumentu orsamentu oituan ba 20% ou 30 % husi total orsamentu ba aimoruk nian.
Kuandu koloka ona medikus no harii tan fasilidades quer zer que aimoruk tenki tau iha fasilidades, entaun ne’e nia impaktu ba aumentu medikamentus.

Iha parte seluk ne’ebe importante mos iha enkontru ne’e koalia kona-ba implementasaun rejimi kareira professional saude sira nian, ne’ebe oras ne’e iha ona prosesu no buat hotu entrega ona ba iha Funsaun Publik atu hatama iha sistema para depois molok fulan ida ne’e hotu bele pronto ona atu implementa no iha fulan oin bele selu ona.
Aleinde nee koalia mos konaba preparasaun atu simu ministru foun, nebe sei halao iha tinan oin no oinsa mantein servisu nebe diak iha future, Ita hein katak Ministru foun nebe mai sei kopera diak no kontinua planu estrategiku nebe iha. No ministeriu saude rasik iha komitmentu boot tebes atu kontinua implementa planu estratejiku nebe iha.

Sei hametin liutan SISCa no rejistu familiar atu nunee bele ajuda asistensia saude ba komunidade too iha Dolok kuak tanba ita hatene katak ita nia komunidade la hela hamutuk hela keta-ketak iha fatin nebe la hanesan. SISCa mos sei habelar too iha komunidade nia leet. Ita hein katak ita nia Ministru no Vise Foun bele kopera diak iha asuntu nee. Hein katak profesionais saude sira hotu bele hatene no servisu hamutuk hodi dezenvolve ministeriu saude sai diak liutan iha future mai. MOH

Tuesday, June 26, 2012

Mediku Foun Tuir Lolos Prense Iha Centru Saude Sira Nebe Kuran


Dili MoH, 
Tuir lolos Hospital Nasional Guido Valadares (HNGV) la presiza ona mediku foun, maibé tanba nesesidade obriga maka ospital ne’e tenki simu.

“karik balun ne’ebé maka tama ulu ia n’e tanba nesesidade obriga mak sira tenki mai iha ne’e, maibé sira nia papel lolos ne’e sira labele tama iha ne’e,“ Hatete Diretora Jeral HNGV, Odete da Silva, ba Jornalista iha HNGV (26/06).
Nia hateten, tuir lolos ne’e, knar importante ne’ebé maka oinsa atu prense iha sentru saúde sira iha area rurais no distritu sira, n’ee duni bga sira ne’ebé atu prense iha Hospital depende ba alternativa tanba Ospital refere konsidera Hospital spesializadu.

Maski director Jeral HNGV ne’e rekoñese katak rekursu umanus liliu mediku sira sei limitadu, maibé lasignifika atu impede atividade HNGV, liliu fo asistensia ba moras sira. Tanba ne’e nia husu karik iha mediku ruma mak harakak prense iha HNGV tenki mediku ne’ebé iha komitmentu di’ak no tenki banati tuir regulamentu ne’ebé iha.
Iha fatin seluk, mediku timoroan ida ne’ebé lakohi temi naran iha Jornal ne’e, lamenta ho statement husi diretora HNGV ne’e, tuir nia, tanba pasiente sira ne’ebé baixa iha HNGV presiza hetan tulun husi mediku timoroan sira.
Tanba ne’e, nia husi governu liuhusi Ministériu kompetente atu toma medida hodi fo atensaun ba statement ne’e no presiza atu fo esklaresementu no esplikasaun profundu, tanba iha HNGV moras barak mak sempre tama no presiz atu hetan tratamentu diak husi ema timoroan sira.
“ami sente triste tebes ho statement ita nia diretora jeral HNGV, maibé ami mos hakarak husu esklaresementu profundu, tanba saida ma kami labele prense iha fatin ne’eba” lamenta nia.
Tuir nia sira hanesan mediku timoroan pronto atu fo asistensia ba ema timoroan sira, no sira pronto atu hala’o knar iha fatin ne’ebé de’it tuir esprensia ne’ebé sira iha.

MS Hametin Koperasaun Kontinuasaun Ho Governu Chinesa

22 Junho 2012, Governu Timor Leste liuhusi Ministério da Saúde asina nota intendementu ho Governu China liuhusi
Embaxada China iha Timor-Leste Vise Ministra Saúde, Madelena Hanjam ba Jornalista hatete nota intentementu ida ne’e halo ho nasaun sira ne’ebé mak ajuda governu timor leste.
Entaun China iha ajuda ba Ministério Saúde (MS) hodi haruka doutor espesilidade neen (6), ne’ebé ajuda iha tratamentu ba iha moras Koracao, Kancer, Ruin, Rins, Orthopedic no moras sira ne’ebé defisil  no sira mai kedas ho aimoruk ne’ebé ho tim kompletu, ho ida iha tinan rua-rua  ita renova nota intendementu. Hatete Vise Ministra Saúde, iha salaun MS Kaikoli Dili.
Governu Timor Leste liuhusi Ministério Saúde kria kondisaun diak ba doutor espesialista chinesa sira nee maibe ita la selu sira nia doutor, sira nia doutor sira mak seluk rasik ne’e duni tinan rua-rua ita renova MoU ida ne’e para serbisu ida ne’e hala’o nafatin.
Iha atividade ida ne’e partisipa GIFA, Diretores no Xefi Departamentu husi diresaun. MeuMoH