Wednesday, January 12, 2011

Politika Stratejia Nutrisaun iha Timor Leste

Wainhira koalia kona ba nutrisaun outomatikamente koalia kona ba aihan nebe lor-loron ita han, ho mos oinsa aihan ne’e bele benefisia ba ita nia isin no resulta ba status saude no nutrisaun nebe signifikadu bele hamosu kondisaun isin fakru tamba moras no mos tamba insufisienti konsumu aihan maka bele, hamosu kurang nutrisaun nebe hanaran malnutrisaun ho nia nivel status hanesan; status normal, moderadu no grave.
Malnutrisaun hanesan problema publiku nebe kompleksu teb-tebes nebe fo kontribuisaun ba morbidade no mortalidade ba saude ema hotu-hotu nian, liu-liu ba labarik no inan sira. Malnutrisaun fo impaktu kresimentu, dezenvolvimentu fiziku, mental no kualidade rekursus humanus nian. Atu resolve ne’e laos deit aproximasaun husi asistensia saude nian deit, maibe problema malnutrisaun mosu tanba problema multifaktor, tamba ne’e presiza aproximasaun ida nebe invole sertores relevantes hotu-hotu.
Bazeia ba peskiza no Estudu Demografia Saude nebe halao iha Timor Leste, hatudu katak malnutrisaun sei as nafatin, ida ne’e ita bele hare katak, sempre ida husi labarik nain rua iha Timor leste maka sofre husi malnutrisaun kroniku, nebe hare husi sira nia altura no idade , maka resulta ba rakitiku /raes /badak (stunting), mais ke sira ne’e, ita hare hanesan normal, sempre iha mos ida husi labarik nain nen maka krekas los (wasting ) no mos sempre hat husi nain sanulu maka todan menus.
Problema nutrisaun sempre iha relasaun ho problema insufisienti aihan, nia intervensaun laos tenki atu hasae deit produsaun no fornesimentu aihan, maibe presiza konsidera no hare mos ba problemas sira hanesan situasaun krize ( iha bailoro raimaran, dezastre naturais, konflitu sosilial , politiku, no krize ekonomiku ect), maibe problema nutrisaun mosu tamba insiguransa alimentar iha nivel uma kain, ida nebe fo impaktu ba uma kain atu asesu aihan ba membru hotu nebe hela iha uma kain ida. Hare ba ida ne’e, maka atu hasae status nutrisaun komunidade nian, presiza stratejia ida atu asegura komunidade bele asesu ba aihan ho adekuadu no mos husi nia kuantidade no kualidad nebe diak. Iha kontestu ida ne’e, ita bele dehan katak problema nutrisuan talves laos deit problema saude, maibe mos problema mukit hamosu hamala, atetude no portunidade atu hetan servisu.
Saida maka sai hanesan problema ?
Problema nutrisaun iha Timor-Leste no mos nasaun dezenvolvidu sira, em geral sei dominasi ho problema defisiensia ba makronutrienti maka rezulta ba Kuran Energia Proteina, nebe hamosu malnutrisaun ho tipu hanesan krekas aguda, badak, no todan menus, no mos defisiensia ba mikronutriente maka resulta ba defisiensia vitamina no mineral hanesan anemia ferru, kakorok bot, (defisinesia Iodo)defisiensia A , ect.
Saida maka sai hanesan kazu malnutrisaun iha Timor Leste?
Malnutrisaun hanesan resultadu ida husi faktores oi-oin nebe nia impaktu resulta ba status nutrisaun no mos fo kontribuisaun ba mortalidade no morbidade, liu ba saude maternu infantil. Nutrisaun menus mosu husi kauza multiplikadu. Hahan importante ba ema nia moris hanesan nesesidades bazika esencial. Availabilidade aihan laos deit faktor nebe fo influensa ba status nutrisional ema ida nian, maibe iha mos faktores seluk nebe influensia ba status nutrisional


Kazu imidiata nebe afeta deretamente mosu malnutrisaun maka inadekuadu aihan iha nivel uma kain no mos moras. Exemplu labarik nebe hetan hahan sufisiente maibe moras bebeik finalidade sei hetan malnutrisaun nunemos labarik sira nebe la hetan hahan sufisiente maka sira nia resistensia isin sei fraku no fasil atu hetan moras, maka halo ema labele buras ( kresimentu no dezenvolvimentu fizika mental).
Kazu indereta maka; Reflekta liu ba moris iha level uma kain: ho faktores sira hanesan: 1.Insufisienti asessu ba hahan uma laran fo impaktu ba konsumu individual iha uma kain no han aihan nebe la adekuadu (kuantidade no kualidade). nebe relasaun ho siguransa alimentar inklui avalailabilidade, asesibilidade no utilizasaun ba pratika fornesimentu no preparasaun aihan nebe nutrivu
2.Koidadu nebe la adekuadu ba pratika koidadus inan ba oan, liu-liu ba maneira fo hahan ba labarik, fo tempu no atensaun no suporta atu labarik sira krese no dezenvolve físika,mental no social ho diak.
3.Asistensia saude no ambiente nebe la adekuadu katak asistensia saude tenki fornese pakote servisu bazika nebe seguru, be’e mos no sanitasaun nebe asesu ba familia hotu . Faktores hirak nebe iha leten ne’e, relasiona ho level edukasaun, koinhesimentu, no hahalok nebe limitadu, wainhira ema nia nivel edukasaun as maka koinhensimentu no hahalok sei diak liu ,nunemos atensaun nebe diak maka ema sei uza asistensia saude ho diak. Kauza Bazika iha level sosiedade: maka rekursus humanus,rekrusus ekonomiku,Strutrura organizasoin,Política no lei,Kultura,envairomentu, Geografika no infrastrutura nebe la seguru.
Atu hasae nutrisaun komunitaria ne laos pasu no solusaun ida deit, maibe koperasaun, komitmentu no esforsu husi difrentes sektores. Atu responde situasaun hira ne’e Governu tenki iha stratejia ida atu hamenus malnutrisaun maka tenki garante ba inan hotu-hotu atu fo susuben inan esklusivu, involvimentu ba aspetu sosial, politika ,ekonomia, ideologia no kultura. Relasiona ho ida ne’e presiza halo aproximasaun programa intergadu ho sektor relevantes nivel nasional no distrital.
Oinsa komitmentu Ministerio da Saude hodi hare resolve situasaun ne’e?
Ministerio da Saude nia komitmentu hodi hasae status nutrisaun iha Timor Leste maka Ministerio da saude iha Direção Naciona Saude Comunitaria no iha Departamentu nutrisaun atu garante programa intervensoins iha komponente de servisu hanesan: Programa Nutrisaun komitaria e edukasaun e promusaun , Programa Siguransa alimentar, Programa Mikronutriente, programa nutrisaun kliniku, monitorizasaun no supervizaun hodi responde intervensaun direta no inderata ida asistensia servisu pakote baziku.
Intervensaun saida maka Departamentu Nutrisaun Implementa hodi asegura situasaun ne’e?
Intervensaun nebe Ministerio halo halao bazeia ba situasaun aktual nebe iha rai laran, Ministerio da saude fornese intervensaun bazeia ba servisu pakote basiku iha koidadus primerio. Asistensia nutrisaun fornese tratamentu no preventiva bazeia ba sikus moris hahu husi adolsentes to tinan lima mai kraik. Tipu de intervensoin nebe halao maka hanesan:
· Halao prevensaun: promove promusaun kona ba susuben inan ho optimu, komplementaria hahan nebe apropriadu liu husi( pratika fo hahan ba labarik kiik nebe optimu/ Infant young Child Feeding (IYCF), halo edukasaun nutrisaun liu husi SISCa, suplementu vitamina A feru folate ba inan gravida sira no suplementaria hahan ba inan grafidas, laktantes no labarik sira hotu nebe iha idade fulan 6 to fulan 59. nebe asistensia hirak fornese iha SISCa, Postu Postu Sanitario, Centru da Saude Komunitaria, Hospitais de Referensia no Nasional
· Halo tratamentu: iha programa Jestaun Malnutrisaun Aguda iha Komunidade (JMAK) nebe responde ba tratamentu interna, tratamentu extrena, suplementaria hahan ba labarik malnutrisaun moderadu
· Mobilizasaun komunidade; atu hasae asistensia servisu saude no nutrisaun maka persiza informasaun ba intervensaun nebe iha ba se no iha nebe atu hetan asistensia nebe diak, hodi haburas partisipasaun komunidade, identifikasaun sedu liu-liu ba labarik ho inan sira nebe ho kondisaun malnutrisaun, hasae kobertura programa no garante ba komunidade katak iha asistensia saude
· Reforsa streategia ba muda hahalok ba moris saude no nutrisaun saudavel liu husi edukasaun formal no non formal, hametin vijilansia nutrisaun hodi asegura intervensaun nutrisaun ba doensa kontajiozas no nao kontajiozas.
Hametin kordenasaun no servisu intergradu ho sektores revelantes hodi asegura no grante asistensia programa nutrisaun (Dirce Maria Soares Araujo, SKM) # MS01#

No comments: