Wednesday, February 29, 2012

Inkontru Avaliasaun Saúde Distrital Ainaro

Inkontru Avaliasaun Saúde Distrital Ainaro
21 Fevereiru 2012
Nelson Martins” Sistema Saúde Ohin Loron Di’ak Liu Tinan lima kotuk nomos wainhira TL sei iha Indonesia nia okos”.

Carinton Salazar
Mudansa indikador saude durante tinan walu liu ba  depois Independensia hatudu katak Timor Leste mak halo progresu ho lalais iha ninia esforsu atu imfrenta dezafius saude boot sira nebe karakteriza liu husi taxa mortalidade meterna no labarik mak aas ho signifikativu, akompanha ho insidensia aas ba moras kontaziozas sira. Espektativa ba moris antes independensia 52 no iha tinan 2009 bazeia ba demographic health survey sa’e ba 58 no rejultadu ikus husi estudus ikus hatudu katak espektativas moris agora dadaun sa’e ba 62,2 (feto) no 58.2 (mane) nee mos hatudu katak iha mudansa ida nebe signifikativu.

iha nivel rua ba Ospital sira hodi fornese kuidadus saude sekundariu iha timor leste. Kuidadus saude tersiaria mak agora dadaun fornese iha rai leur nudar rejultadu ba limitasaun ba rekursus teknolojia nian no rekursus Umanus Espesializadus sira nebe presija atu halo intervensaun kompleksu sai nudar kauza principal ba evakuasaun mediku ba rai liur.

Ospital referensia sira mak lokaliza iha rejiaun lima, Iha Ospital referensia sira nee mos iha departamentu ba OPD, Emerjensia no Internamentu. Sira iha pesoal ho mediku jeneralista no espesialista iha area klinika 4 hanesan sirurjia, Pediatria, Obstetriu-jinekolojia no medisina interna.

Sistema saude iha teritoriu laran tomak liu-liu iha Ospital Nasional Guido valadares diak liu kompara ho tinan 2007 no tempu Indonesia nian. Estabelesimentu makina hemodialisa (fase raan), Cardiologia makina (tratamentu ba moras fuan), Laboratoriu nebe modernu kompletu ho Makina Vitros, Kapasidade intervensaun iha departamentu Bedah, Interna, Obgyn-gyn, Matan, Poli, Emergensia diak liu se kompara ho tinan hirak liu ba.

Aspetu Kuidadu saude primaries timor leste rasik iha postu saude 202, Postu SISCa 503 aleinde nee mos iha mobile Klinika nebe kada fulan profesionais saude sira halo iha terenu no halo mos tranferensia moras ba rai leur. Ema timor ida nebe hela iha timor, Foho leten ka dolok kuak sei hetan oportunidade atu hetan assistensia saude minimal dala ida kada fulan, Iha ninia suku no wainhira labele tratamentu iha rai laran iha posibilidade atu haruka mos ba halo tratamentu iha rai leur.

Atu fiskaliza hikas politika Saúde iha terenu atu garante kuidadu Saúde primaria iha timor leste, liu-liu komunidade sira ne’ebé hela iha foho leten, Area rurais, Area remotas, Foho leten no dolok kuak. Kinta feira semana kotuk 23/02/2012 Ministru Saúde ho ninia komitiva hala’o inkontru ho profesionais Saúde Distrital Ainaro, Parseirus, NGO nomós entidades lokal balun.

Hareba moras dengue nebe agora dadaun sae ba bebeik no hamate ona ita nia komunidade tamba nee Ministru saude Husu ba entidades hot-hotu atu bele servisu hamutuk para ita luta kontra moras sira ne’ebé existe iha ita nia rai laran mak hanesan halo limpeja ba ita nia uma sor-sorin, Haforsa meja haat SISCa ( Servisu Integradu da Saúde Comunitaria) nian.

Aleinde nee iha oportunidade hanesan Ministru saude ho lian makas apelu ba profesionais saude sira hotu atu servisu ho espiritu Nasionalizmu, Profesionalizmu no dedikasaun ba Umanu. Eleisaun Geral, Nomos Eleisaun Pridensial komesa besik ona tamba ne’e husu ba pesoal Saúde sira tenki hatudu imparsialidade tenki besik ita nia komunidade sira kuandu sira ba halo kampanha sira moras, vida hanesan ema profesionais Saúde tenki garante no fo assistensia ba sira kuandu sira presija iha kualker situasaun. MoH


No comments: