Wednesday, December 04, 2013

Komferensia Imprensa “ Rejultadu Preliminaria husi Estudu konaba Estadu Nutrisaun iha Timor Leste



Dili, 19 Novembru 2013
Estudu konaba estadu nutrisaun iha timor leste nebe implementa husi organizasaun ministeriu edukasaun sudeste asiatiku (South east Asian Ministry of education organization) no iha nivel padraun internasional previlejidu no iha preparative atu hadia saude maternal no imfantil iha rai laran.
Importante tenbes atu rekonhese partisipasaun husi familia sira iha kada distritu nebe halo rekolha ba amostra, ho total besik labarik nain 650 no feto 650. Ministeriu saude agradese ba professional saude sira nebe kontribui makas ba realizasaun estudu ida nee. Koperasaun kontinua husi UNICEF no kopersaun Australiana kontribuisaun teknika finaseira imprescindivel ba efetivasaun estudu ida nee.
Ho estudu ida nee bele asosia asesu ba aihan baziku esensial hanesan fator determinante ba malnutrisaun entre labarik kiik liu tinan 5 no sira nia inan iha timor leste, no husi sira nebe inklui moras seluk no ho kustu aihan nebe riku ho protein neebe hanesan beefe, Naan Manu, Ikan, Mantolun, Aifuan no Fos, esensial ba labarik sira nia dezinvolvimentu.
Em jeral, Rejultadu preliminary husi estudu konaba nutrisaun nasional indika mos meloria signifikativu iha perfil nutrisional labarik timor oan sira ho otas kiik liu tinan 5, ho espesial impaktu ba nivel malnutrisaun aguda iha labarik kiik oan liu tinan2.
Taxa malnutrisaun iha rai laran sefre baixa ida ho 6.6%, katak, 44.7% iha 2010 ba 38.1% iha 2013. Dadus nee aprejenta redusaun taxa malnutrisaun kronika iha labarik husi fulan 0 too 23 ho 11 % (49% iha 2010 ba 38% iha 2013), no besik 6.7% redusaun iha prevalensia ba malnutrisaun kronika entre oan ho idade hanesan relative ho rejultadu estudu demografiku saude (18% iha 2010 ba 11.9% iha 2013).
Espesifikamente ho avansu sira nebe halo iha tempu sira nee nia laran, malnutrisaun infantile no entre labarik oan tinan kiik liu tinan 5 kontinua hanesan problema saude publika ida iha timor leste no, iha sentidu ida nee, ministeriu saude kontinua servisu ho seitor relevante sira seluk hanesan agrikultura, komersiu no industria iha sentidu atu fo segment ba dezinvolvimentu ba planu estrategiku ba kombate malnutrisaun iha timor leste, ikus focus presija intervensaun multisetoral, iha ambitu deklarasaun Comoro 2010.
Programa nutrisaun nebe implementa husi ministeriu saude inklui disponibilizasaun pakote integradu ba atensaun bazika, kompostu ho intervensaun komunitaria hanesan triajen nutrisional, seplementasaun ho vitamina A , promosaun ba aleitamentu maternu exklusivu, tratamentu no rehabilitasaun nutrisional ba labarik sira ho malnutrisaun, suplementasaun ho mikronutriente, desparazitasaun no  monitoria ba kresimentu.
Alende ida nee, inan sira mos sei involve iha atividade edukasaun nutrisional, Ho demonstrasaun pratika konaba oinsa prepara refisaun ekilibru no riku, konaba pratika diak ba hijiene no konaba kuidadu saude relasiona ho moras sira, interligadu tebes ho atensaun integradu ba moras neonatal no infansia (AIDI)
Asuntu ida nee koalia konaba abordagen destinadu ida atu hatan ho forma abranjenti ba kauza labarik kiik oan sira familia nia leet.
Estudu konaba estadu nutrisaun nasional iha timor leste, mak hanesan ida nebe dahuluk nebe realiza iha timor no tamba ida nee sei lori tempu atu bele analiza dadus hotu-hotu nebe rekolha, amostra laboratoriu ba kompozisaun mikronutriente no iodine atualmente examinadu hela iha sentru regional ba aihan no nutrisaun, Iha Jakarta no sei aprejenta entre fulan marsu ka abril 2014.
Rejultadu final ba estudu sei efetivamente, ativa konsiensia nasional konaba seguransa alimentar no valor ba nutrisaun saudavel ida, atu bele mos kontribui dizaminasaun rekursu humanus, material no finaseiru nebe presija ba implementasaun estratejia kombate malnutrisaun.
Marka prejensa iha komferensia imprensa nee mak reprejentante espesial UNICEF iha Timor Leste, Reprejentante USAID, NGO Nasional, International nomos staff ministerio saude MoH

Wednesday, September 25, 2013

Prosesu Konstrusaun Ospital Referral Baucau oras ne’e dadaun paradu, tanba kompania ne’ebe kaer obra ne’e infrenta problema finanseiru atu kompras material konstrusaun nian.


Diretor Jeral Ministeriu Saude (DJ-MS), Jose dos Reis Magno, dezafia no la garantia konstrusaun Ospital Referal Baucau (ORB)ne’e sei remata iha 31 Dezembru 2013, tuir kontratu ne’ebe iha husi governu no kompania Ensul, tanba foin atinji 56%.

Kona ba kestaun ne’e, nia dehan, ministeriu bolu ona kompania atu esplika klaru knoa ba failansu sira ne’e, tanba projetu ne’e gasta orsamentu ne’ebe bo’ot.

“Hafoin ami hasouru malu tiha no ho esplikasaun husi sira, ami Konselhu Administrasaun Fundu Infra estrutura deside halo estensaun kontratu to’o dia 15 fulan Abril 2014,” DJ Magno dehan, iha Kaikoli, Dili.

“Maibe karik sira la finalize iha data ne’ebe determina, sira la tuir tan projetu husi governu nian durante tinan rua, ne’e sansaun,”.

“Los duni obra ne’e paradu hela tanba problema ho orsamentu laos parte governu maibe kompania,” dehan DJ Magno.

Nia hatutan katak ho criteria sira ne’ebe iha kompania la aseita no la kohi asina extensaun kontratu ne’e maibe sira mos la garantia obra ne’e sei hotu iha tinan ida ne’e.

Ho deklarasaun husi kompania ministerio saude fo ona karta ba iha Primeiru Ministru nudar presidente konseilho administrative fundu infra-struktura atu hetan desizaun tanba ministerio saude labele foti desizaun mesak.

Obra ida ne’e komesa halao iha tinan 2010 husi kompania Ensul ho montante orsamentu (oitu Miloens I tal ) ba tinan barak tanba ospital ne’e bo’ot.

Entertantu Membru Parlamentu, Eladio Faculto hateten katak tuir lolos labele halo tan ona extensaun ba kontratu halo kanselamentu deit tanba obra ne’e  tinan rua resin ona maibe la hatudu nia progresu ne’ebe signifikativu.

Tuir nia obra ne’e faila tebes tanba kompania abandona ona obra ne’e laiha enjeneiru ida mak iha ne’eba material konstrusaun sira soe arbiru deit to’o fruzu hotu no material sira ne’ebe atu mai husi rai liur ne’e mos to’o oras ne’e dadaun la to’o.

“Governu tenke iha medida ne’ebe forte ba kompania hotu labele hare mak kompania nasional deit kompania internasiona presiza tenke hola medidas forte bainhira la kumpri sira nia obarigasaun,” dehan Nia.

Iha parte seluk, Diretur ospital referral Baucau, Eugenio Soares hateten katak prosesu konstrusaun ospital referral Baucau fo impaktu tebes ba atendimentu saude iha ospital tanba ospital tua la favorese ona atu fo atendimentu ba pasiente sira.

“Impaktu mos ba servisu atendimentu ita atu halo ekstensaun ba atendimentu ladiak tanba fatin limitado,” dehan Soares.

Bainhira Jornalista TDW tenta atu halo konfirmasaun ba menejer kompania Ensul, Jose Cordeirus Simoes maibe rejeita atu fo informasaun ho razaun okupadu.

Monday, September 23, 2013

Deskomfia Mediku Sona Mate Pasiente, SEKN Hato'o Ona Relatoriu Ba MP

Foin lalais iha semana kotuk Mediku Foun Timor oan nebe hasai kursu Doutor iha cuba, Nain rua kuaje fulan rua ka tolu ona halao estagio iha Ospital Nasional Guido Valadares, Deskomfia sona mate pasiente ho naran Erosfita Fini.

Ho akontesimentu nee familia pasiente lamenta atetude refere nunee konsidera hanesan hahalok mal pratika no la iha profesionalismu.

Kronolojia husi akontesimentu nee katak, iha loron kinta 19/09 semana kotuk tuku tolu madrugada matebian erosfita fini husu katuas oan atu lori ba iha HNGV tamba nia sente isin manas, no bee doko akompanha sae makas nunee halo ninia ain mamar hotu. Antes nee nia konsulta ona iha Centru saude Comoro tamba isin manas no bee doko sae nee.

Komandante interinu servisu investigasaun Kriminal Nasional (SINK) Manuel Aves, hateten relasiona ho kazu nee, Agora dadaun polisia investigasaun hatoo ona relatoriu ba Ministeriu publiku no wainhira Ministeriu publiku notifika ona mak halo prosesu investigasaun. Afirma Manuel alves ba jornalista sira iha kuartel Jeral Kaikoli,Dili, Segunda (23/09)

Vitima nebe mate nee sidadaun estrageiru (Indonesia) ho idade 39 oan nain tolu mane nain rua feto ida. Notisia husi JNDIARIO

Tuesday, June 11, 2013

Ministeriu Saude Dezenvolve Ona Politika No Estratejia Sentru Saude Ba Estandar Pakote Servisus Baziku

V GOVERNO CONSTITUCIONAL
MINISTÉRIO DA SAÚDE
Gabinete do Vice Ministra da Saúde Assuntu Gestão Apoio e Recursos
Dili, 07 de Maio de 2013

Komunikadu Imprensa
Vise Ministra Saude Dra. Maria do Céu S.P. da C.
Ministeriu Saude Dezenvolve Ona Politika No Estratejia
Sentru Saude Ba Estandar Pakote Servisus Baziku
Atu alkansa komponente sira iha fasilidade saude hotu-hotu, Ministeriu Saude koordena apoiu husi parseirus dezenvolvimentu. Servisu ne’ebe aprezenta hatudu ezemplu diak ida konaba oinsa parseirus sira suporta Ministeriu Saude atu hadiak pakote Servisus Baziku iha fasilidade saude ida.
Vise Ministra Saude Assuntu Jestaun Apoiu Rekursus, Dra. Maria do Céu Sarmento P. da Costa hateten iha nian diskursu, iha seremonia Aprezentasaun Ba Hadiak Kualidade Iha Sentru Saude Gleno, iha loron Sesta, (7/6/2013). 
Iha biban ne’e, Vise Ministra Saude Dra. Maria do Céu hateten, iha fulan Maiu tinan 2007, Ministeriu Saude dezenvolve ona dokumentus ida ne’ebe importante atu deskreve ho detalhu servisus ne’ebe sei fornese iha kada fasilidade saude iha Timor Leste. Dokumentus ho naran “Pakote Servisus Baziku ba Kualidade Saude Primaria no Hospital” to’o agora sai hanesan guia ba kada jestor no kada pesoal saude iha sistema saude Timor Leste nian. 
Kuidadus Saude Primaria maka fokus importante husi Ministeriu Saude. Iha sistema kuidadus Saude Primaria, sentru saude maka kobre Sub-Distritu hotu ho fatin prestasaun servisus oin-oin hanesan, Sentru Saude rasik, Postu Saude no SISCA sira iha nivel Suku, no iha area remotas, no Servisus Baziku iha komunidade hanesan Outreach, Klinika Movel, Vizita uma no Mop Ups.
Vise Ministra Saude Dra. Maria do Céu hateten, iha kada prestasaun servisus, komunidade hetan asistensia husi pessoal saude hanesan medikus, parteira, enfermeiru, asistente enfermeiru, enfermeira nehan, tekniku laboratoriu, asistente nutrisaun no promotor saude familiar.
Pasiente sira ne’ebe ho problema saude ne’ebe todan hetan referensia ba hospital, ne’ebe komplementa sistema Kuidadus Saude Primaria. Sistema Hospital inklui Hospital Nacional no Hospital Referal lima (5). Iha Distritu ne’ebe laiha Hospital Referral, Sentru Saude iha Distritu hanesan iha Gleno maka ofrese servisus ne’ebe kompletu liu.
Iha sentru saude ne’en nulu resin hitu (67) iha Timor Leste atu asegura kada Sentru Saude kumpri estandar Pakote Servisus Baziku, Ministeriu Saude dezenvolve ona politika, estratejia no matadalan oin-oin, proseduramentu ne’ebe estandar, kurikulum ba treinamentu, protokolu no material promosaun saude oin-oin.
Iha seremonia ne’e partisipa mos husi Embaixadora Estadus Unidus Amerika, Judith Fergin, Embaixador Australia, Miles Armitage, Major John Lee husi Estadus Unidus Amerika, Direktor United State Agency International Development (USAID) Rick Scott, Administrador Distritu Ermera, Victor dos Santos, Direktor Sentru Saude Distritu Ermera Bonifacio dos Reis, Kapitaun de Fregata F-FDTL Higinio das Neves, Direktor HADIAK, Dr. Reginald Gipson, no Direktor St. John of God Health Care Jon Moores, Iha biban ne’e, Vise Ministra Saude Dra. Maria do Céu hatutan, maibe atu alkansa estandar pakote servisus baziku ne’e laos buat ida fasil. Ba kada fasilidade saude presija implementa komponente oin-oin atu to’o estandar hanesan, Infrastrutura ne’ebe funsiona ho be’e, eletrisiidade, no sistema jestaun lixu. Disponibilidade ba servisus saude ho pessoal ne’ebe kompetente. Disponibilidade husi ai-moruk, ekipamentu no material sira. Sistema referral ne’ebe funsiona ho diak. Sistema jestaun ne’ebe efektivu, no partisipasaun no ativu husi komunidade.
Atu alkansa komponente sira iha fasilidade saude hotu-hotu Ministeriu Saude koordena apoiu husi parseirus dezenvolvimentu. Servisu ne’ebe aprezenta hatudu ezemplu diak ida konaba oinsa parseirus sira suporta Ministeriu Saude atu hadiak pakote Servisus Baziku iha fasilidade saude ida.
Infrastrutura ne’ebe hadiak husi Forsa Naval Estadus Unidus Amerika (U.S Navy Seabees), Falintil Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL), Sentru Juvenil, no Extensionista sira, Asistensia tekniku ne’ebe fornese husi Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV) Agensia HADIAK, no St. John of God Pathology, no involvimentu husi Ministeriu Saude, Servisu Distrital Saude, Sentru Saude, no Xfei Suku sira hamutuk komplementa malu ho diak no hatudu rezultadu pozitivu atu Sentru Saude Gleno bele hakbesik-an ba estandar Pakote Servisus Baziku iha nian atendementu. 
Fulan rua kotuk, Sentru Saude Gleno laiha sistema be’e ne’ebe funsiona durante oras 24. Ne’e difikulta paseoal saude atu tuir protokolu ba kontrola infesaun. Loron ohin, fasilidade saude iha Sentru Saude Gleno hetan tanki be’e ne’ebe protejidu, pipa foun ne’ebe to’o kada kuartu, fatin fase liman no torneira foun, no mos protokolu atu prevene infesaun taka iha nian fatin kada kuartu ne’ebe uza be’e.
Pesoal Saude hotu-hotu hetan orientasaun konaba kontrolu infesaun. Ne’e ezemplu ne’ebe hatudu ba ita oinsa renovasaun ba infrastrutura no asistensia tekniku maka komplementa malu atu hadiak kualidade servisus saude.
Iha biban ne’e, Vise Ministra Saude Dra. Maria do Céu hato’o agradese ba maluk servisu husi Hospital Nacional Guido Valadares, Servisus Distrital Saude, Sentru Saude, Forsa Naval Estadus Unidus Amerika,, Forsa Naval husi F-FDTL, Extensionista sira, Sentru Juvenil, St. John of God Pathology no HADIAK, ba sira nian profesionalizmu atu tuir politika no mtadalan Ministeriu Saude nian konaba esforsu intensive ne’ebe halo atu ajuda Sentru Saude Gleno bele hakbesik-an ba estandar Pakote Servisus Baziku. Fin

Polemika Problema Saude iha Timor Leste

Ministru Saude Dr. Sergio Lobo Esforsu Atu Hadiak Sistema Jestaun

Fulan sanulu ona Primeiru Ministru V Governu Konstitusional Kay Rala Xanana Gusmão lidera Governu ne’e. Maibe, iha ministeriu hanesan Ministeriu Saude la-konsege resolve problemas saude nian, tantu iha nivel Nasional to’o ba Distrital.  

Intensaun iha debate urjente ho Ministru Saude Dr. Sergio G.C. Lobo, Sp.B iha Parlamentu Nasional, relasiona ho problemas konaba saude ne’ebe deputadu Komisaun F PN hetan informasaun direta durante halo fiskalizasaun iha 13 Distritu, 65 Sub-Distritu, Sukus to’o ba Aldeia.

 Problema ne’ebe hetan iha baze durante fiskalizasaun komunidade iha area rural halerik tanba labele asesu ba tratamentu saude gratuita. Tanba ne’e, deputadu iha Parlamentu Nasional, iha loron Tersa, 24 Abril 2013, bolu urjente Ministru Saude Dr. Sergio G.C. Lobo, Sp.B ba Parlamentu Nasional atu responsabiliza konaba sistema jestaun iha Ministeriu Saude, no buka solusaun hamtuk nune’e bele lalais resolve problema konaba saude iha tempu badak tanba liga ho ema nian moris loron-loron.

Problemas ne’ebe akontese iha Distritu 13 durante ne’e maka, laiha kareta Ambulansia, laiha mina (kombustivel), laiha ai-moruk, laiha oksijenia, laiha enfermeiru no enfermeira, laiha parteira, laiha doutor, laiha doutor espesialista, limpeza la-lao, laiha be’e-mos iha Hospital, atendementu ba pasiente ladun diak, laiha eletrisidade iha hospital, estudante medisina la-simu subsidiu, laiha um aba medikus sira, salariu no overtime la-selu no problema seluk.

Konaba fasilidade no ekipamentus saude ne’ebe menus hanesan laiha kama ba pasiente iha Hospital no Sentru Saude, laiha meja no kadeira ba pessoal saude atu fasilita halo konsultasaun, menu konaba hahan ba pasientesnian la-tuir estandar gizi inklui VIP iha Hospital Nacional Guido Valadares laiha fasilidades saude.

Deputadu bankada CNRT Pedro dos Santos Martires da Costa deklara, assuntu saude ne’e sai assuntu polemika iha Timor Laran, tanba ne’e, presija debate klean liu, nune’e Ministru Saude Dr. Sergio G.C. Lobo, Sp.B tenki lalais resolve iha Parlamentu Nasional, nune’e Ministeriu Saude bele servi povu ne’e ho diak, labele lao sabraut hanesan agora.

Iha biban ne’e, deputadu bankada CNRT Pedro dos Santos Martires da Costa husu ba Ministru Saude Dr. Sergio G.C. Lobo, Sp.B, atu atensaun ba HNGV, tanba Ministeriu Saude taka ona transferensia pasiente ba halo tratamentu iha liur, maibe pasientes to’o tempu atu halo tratamentu (kontrola saude) sira reklama ba hospital, lao tun-sae dehan laiha ai-moruk. Ne’ebe presiza hadiak jestaun, planu estratejia dezenvolvimentu nasional ne’ebe ita hakarak banati tuir, maibe la-tuir, tanba ne’e tenki hadiak jestaun.

Prezidente Komisaun F Assuntu Edukasaun, Saude, Veteranus, Igualdade Jeneru, Virgilio Hornai sente triste wainhira iha plenaria deputadus sira sempre koalia konaba saude, los duni Ministeriu Saude iha problemas barak no a’at liu iha Sentru Saude Distrital.

Tanba ne’e, Prezidente Komisaun F Assuntu Edukasaun, Saude, Veteranus, Igualdade Jeneru, Virgilio Hornai husu ba Ministru Saude atu hato’o esplikasaun klaru ba deputadus. Komisaun F sente triste wainhira ekipa halo fiskalizasaun iha Distritu hetan problemas barak iha area saude.
Prezidente Komisaun F Assuntu Edukasaun, Saude, Veteranus, Igualdade Jeneru, Virgilio Hornai husu ba Ministru Saude tenki hadiak sistema jestaun atu halo linha koordenasaun ne’ebe diak atu ita hamutuk resolve problema saude.

Iha biban ne’e, deputadu husi bankada FRETILIN Inacio Moreira hateten audiensia publiku ne’e halo dala-rua ona, tanba problema ne’ebe akontese durante ne’e kuaze sita konaba Ministeriu Saude nian.
Deputadu Inacio Moreira husu ba Ministru Saude bele ou lae rezolve problema saude. Iha tempu determinadu ida tanba laiha ai-moruk presija lalais resolve. Se’e ita koalia tenki halo planu no hadiak sistema, Inacio Moreira hateten, to’o ema ne’e mate hotu mos sei la-rezolve problema ai-moruk. Konaba limpeza iha Hospital Referal Maliana, ami observa ho diak maibe iha parte seluk problema konaba Raio-X presija atendementu urjente. 

Deputadu CNRT Cesar Valente hateten treinamentu konaba mediku jeral ne’ebe foin graduadu sei aloka ba 442 Sukus ne’e tuir treinamentu ou lae, no konaba estudante medisina la-simu osan fulan, ne’e oinsa?
Problema konaba Kompanha ne’ebe fornese kombustivel ba transporte Ministeriu Saude, ne’e sei fornese husi Kompanhia Esperansa Timor Oan (ETO) ou Kompanhia Aitula Fuel? Ministru Saude Dr. Sergio G.C. Lobo, Sp.B la-hatene tanba sei iha prosesu tenderizasaun sei tau iha sentralizasaun ba kada hospital.

Ministru Saude Dr. Sergio G.C. Lobo, Sp.B rezeita konaba indikasaun prosesu tenderizasaun sosa ai-moruk  katak ministru saude nian kompanha maka manan, ne’e la-los, tanba durante ne’e Ministru laiha kompanhia  klinika privadu, maibe Ministru Saude nian naran iha Kompanha tanba Ministru Sergio Lobo maka ajuda loke klinika privadu ne’e.

Konaba tenderizasaun ne’ebe halo husi SAMES iha kompanhia ha’at (4), maibe ikus kompanhia tolu (3) ne’e la-priensia kriteria ho valor 80 %, no kompanhia ida seluk ho valor 90%, husi kompanhia rua ne’e, kompanha ida fornese kombustivel,  no kompanhia ida seluk sosa-aimoruk.

Maibe tanba tempu limitadu baa mi atu halo negosiasaun, ne’ebe ISTA Farmasia maka manan tender atu anula no halo fali negosiasaun ho kompanhia seluk atu hatama ai-moruk hodi publisidade ne’ebe SAMES halo tiha ona.

Deputadu bankada CNRT Jacinto Roque husu ba Ministru Saude,Timor Leste ukun-an tina 10 ona, maiba laiha emprezariu maka hakarak loke Hospital Privadu iha Timor, nune’e Ministru Saude tenki iha alternative atu komunidade  asesu saude ho diak.

Deputadu bankada CNRT Jacinto Roque hateten, hau nian observasaun iha Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV) laiha kapasidade atu simu pasientes, pasientes balun kous kosok oan ho hamrik deit iha kalan, to’o kalan bo’ot, tanba hau hanoin Ministru Saude tenki iha alternativa atu it abele atende pasiente ho diak, tanba pasiente barak mai husi Distritu, tanba HNGV sei falta fasilidade barak no rekursus humanus.
Ministru Saude Dr. Sergio G.C. Lobo, Sp.B rekonhese katak 90% pasiente ne’ebe halo tratamentu saude iha HNGV tranfere husi Hospital Referal Distritu.Tinan ne’e Ministeriu Saude sei rehabilita Sentru Saude hotu iha Dili no Sentru Saude hirak ne’e sei loke durante oras 24 no sei aloka mos doutor espesialista atu halo atendementu no tratamentu saude nune’e bele hamenus pasiente ne’ebe iha HNGV.


Iha biban ne’e, atu hatan ba preokupasaun husi deputadus konaba problema saude durante ne’e, Ministru Saude Dr. Sergio G.C. Lobo, SpB. Informa ba deputadus hotu katak “nia parte sei esforsu atu hadiak sistema jestaun balun, no agradese ba deputadus ne’ebe halo ona fiskalizasaun to’o iha baze hare’e, rona, no koalia direta ho komunidade iha baze. Ministru Saude espera katak sei hamutuk ho Komisaun F no deputadus ne’ebe seluk iha Parlamentu Nacional atu hadiak sistema jestaun, no resolve problema saude ne’ebe sai polemika iha Timor Leste. ***    

DISKURSU DIRETOR GERAL MINISTERIO SAUDE JOSE MAGNO IHA ENSERAMENTU TREINAMENTU BA PESOAL SAUDE AMBIENTAL (SANITARIAN)

Manatuto,7 Junho 2013

Asesu ba saneamentu bazikus sei menus liu iha timor leste. Kobertura ba saneamentu baziku sei kiik nafatin, porsentu 39 mak uja fasilidades saneamentu nebe diak, inklui pursentu 25 iha area rurais no pursentu 81 iha area urbanas liur boot k liur kiik dalabarak soe iha fosa sintina nian ho seitor privadu nebe limitadu hamamuk fosa sira no soe iha sistema lagoa ida deit iha Dili. Fasilidades saneamentu publiku no institusional hari ona sientidade barak nebe independent ba planu sira asesu bee no manutensaun nia relulta iha barak mak aat no fasilidades ujada. 

Iha uma kain besik pursentu 25 mak pratika hahalok ijiene nesesariu sira hanesan fase liman ho sabaun. Asesu meloradu ba abatesimentu bee nebe suporta meloramentu saneamentu hijiene nee mos sei kiik, Ho asesu pursentu 57 iha area rurais no pursentu 91 iha area urbanas. Jestaun nebe seguru ba foer solidu no likidu mos iha nivel sira nebe kiik teb-tebes, Ho pratika sira nebe ladiak inklui sunu foer solidu sira no soe arbiru bee foer nebe la halo tratamentu.

Moras respiratoria (ISPA) no diareia kontinua sai nudar kauza principal mortalidade labarik no bebe nian iha timor leste no iha ligasaun forte ho saneamentu no ijiene nebe la adekuada. Diareia deit kontribui pelu menus mate labarik nain 380 kada tinan iha timor leste. Iha mos ligasaun forte entre saneamentu, lumbriga iha tee oan no malnutrisaun, no efeitu kombinadu husi buat hirak nee halo labarik sira sai vulneravel ba moras predatoriu sira hanesan malaria, pneumonia, no sarampu, no bele hamosu ba produtividade kiik iha servisu no iha eskola, estraga funsaun kognitiva no hamenus kapasidade atu aprende.

Tan nee presija aselera nivel hadia saneamentu nian hodi imfrenta nivel kresimentu populasaun no alkansa objektivus nebe define ona iha target iha programa V Governu Konstitusional 20012-2017, planu estrategiku de Dezinvolvimentu (PED) no metas dezinvolvimentu mileniu (MMD)

Kobertura saneamentu rural too 55 % iha tinan 2015 (100 % too 2030)
Kobertura saneamentu urbanu too 80 % iha tinan 2015 (100 % too 2030)

Bazeia ba dadus realidade nee, Ministerio saude liu husi direksaun Nasional Saude Publika departamentu de saude ambiental iha komitmentu makas atu hadia kondisaun nebe mensiona iha leten. Tempu agora ita iha tiha ona inisiativa diak mak hanesan : SISCa meja 4, PAKSI (Planu Asaun Komunidade iha Saneamentu no Ijiene) CLTS, KUBASA ( kategorijasaun uma bazeia ba saude ambiental ).

Maske nunee too agora implementasaun iha nivel familia seidauk optimu. Rajaun importante ida mak tamba la iha ema ida iha centru saude/CHC mak focus ba programa saude ambiental, liu-liu ba programa saneamentu no hijiene nee. Hanesan konsekuensia ida, kobertura no impaktu programa saude ambiental la duun makas ba prevensaun moras. Rasional nee karik bele esplika tamba prevalensia moras diareia, ISPA, Dengue no Malaria, TB, Sempre tama iha moras boot 10.

Liga ho rajaun iha leten, wainhira atu hasae kualidade saude ambiental no prevene moras makas iha timor leste, Kada Centru saude presija duni professional saude ambiental mak fo atensaun makas ba komunikasaun mudansa hahalok no bele servisu ho PSF sira no ema hot-hotu iha komunidade hodi bele atinji saude ambiental inklui saneamentu total.

Pesoal saude ambiental ida nee tenki professional saude mak hetan treinamentu tekniku iha area saude ambiental, Liu-liu iha area saneamentu no ijiene mak hanesan baziku ba kualidade ambiente. Treinamentu tekniku nee, bele garante professional saude ambienta sira iha kapasidade nebe relevante ho programa ambiental nee MdS agora dadaun halao no tuir nesesidade iha komunidade.



Tuesday, January 22, 2013

Xina Apoiu Ambulansia ba MS


Ambulansia sira nebe mak ohin entrega ba ministeriu saude nee ami sei hanoin didiak mak halo alokasaun ba distritu liu-liu klinika sentru saude sira nebe mak iha area remotas,” hateten Ministru saude Sergio Lobo.

Iha fatin hanesan embaxador xina ba timor leste tian guang feng” Governu xina senti orgulhu bele ajuda kareta ambulansia ba povu timor leste nebe sei menus ambulansia hodi fo atendementu ba pasientes sira nebe transfere husi area remotas mai nasional.
Nia hatutan Governu Xina sei kontinua apoiu povu Timor Leste laos deit ba seitor saude maibe mos iha seitor ekonomia, Agrikultura no sel-seluktan.
Marka prejensa iha serimonia nee mak Ministru saude hamutuk ho staff ministeriu balun, Entidade Portu Dili, Staff embaxada Xina, Media no sel-seluktan. Notisia Diario Nasional edisaun Kuarta 23 janeiru 2013

Xina Apoiu Ambulansia ba MS

Governu Xina liu husi ninia embasador iha timor leste, Ofisialmente intrega kareta ambulansia neen ho modelu mitsubishi ba ministeriu saude hodi koloka ba Ospital sira nebe mak la iha ambulansia.

“Governu xina liu husi ninia embasador iha timor leste Tian Guang Feng offisialmente entrega ambulansia neen ba Ministeriu saude hodi apoiu Ministeriu saude nia servisu” dehan ministru saude hafoin remata seremonia entrega ambulansia iha portu Dili.

Sergio hateten, Kareta hirak nee ministeriu saude sei koloka ba ospital referral sira hanesan Maubise, Maliana, Baucau, no Oekusse. Tamba Ospital sira nee balun seidauk iha kareta ambulansia.
Nia hateten, kareta ambulansia neen nebe hetan tulun husi xina nee, Tamba uluk ministra solidariade MSS Maria Domingas Fernandes mak husu ba governu xina atu oferese ambulansia mai timor leste.

Iha parte seluk, Hatan konaba joven mane ida ho idade 21 mate iha Ospital Nasional Guido Valadares iha loron 12/01/13, tamba la hetan tratamentu masimu husi profesionais saude sira. Ministru saude akresenta katak nia rona ona kazu nee maibe nia seidauk bele komentariu maibe nia husu ona ekipa mediku atu halo investigasaun klean ba kazu ne’e.

Sergio Afirma katak husi investigasaun mak sei hatene los katak mate nee tamba falhansu husi protokolu ou mediku sira nia servisu ou lae.
Tamba tuir nia, dala barak destinu mate ou moris nee iha Nai Maromak nia liman. Maibe importante ba ba professional sira saude sira atu halao obrigasaun tuir protokolu tratamentu diagnose nebe vigora iha servisu fatin. TIMOR POST Edisaun Tersa Feira 23 Janeiru 2013