Wednesday, December 04, 2013

Komferensia Imprensa “ Rejultadu Preliminaria husi Estudu konaba Estadu Nutrisaun iha Timor Leste



Dili, 19 Novembru 2013
Estudu konaba estadu nutrisaun iha timor leste nebe implementa husi organizasaun ministeriu edukasaun sudeste asiatiku (South east Asian Ministry of education organization) no iha nivel padraun internasional previlejidu no iha preparative atu hadia saude maternal no imfantil iha rai laran.
Importante tenbes atu rekonhese partisipasaun husi familia sira iha kada distritu nebe halo rekolha ba amostra, ho total besik labarik nain 650 no feto 650. Ministeriu saude agradese ba professional saude sira nebe kontribui makas ba realizasaun estudu ida nee. Koperasaun kontinua husi UNICEF no kopersaun Australiana kontribuisaun teknika finaseira imprescindivel ba efetivasaun estudu ida nee.
Ho estudu ida nee bele asosia asesu ba aihan baziku esensial hanesan fator determinante ba malnutrisaun entre labarik kiik liu tinan 5 no sira nia inan iha timor leste, no husi sira nebe inklui moras seluk no ho kustu aihan nebe riku ho protein neebe hanesan beefe, Naan Manu, Ikan, Mantolun, Aifuan no Fos, esensial ba labarik sira nia dezinvolvimentu.
Em jeral, Rejultadu preliminary husi estudu konaba nutrisaun nasional indika mos meloria signifikativu iha perfil nutrisional labarik timor oan sira ho otas kiik liu tinan 5, ho espesial impaktu ba nivel malnutrisaun aguda iha labarik kiik oan liu tinan2.
Taxa malnutrisaun iha rai laran sefre baixa ida ho 6.6%, katak, 44.7% iha 2010 ba 38.1% iha 2013. Dadus nee aprejenta redusaun taxa malnutrisaun kronika iha labarik husi fulan 0 too 23 ho 11 % (49% iha 2010 ba 38% iha 2013), no besik 6.7% redusaun iha prevalensia ba malnutrisaun kronika entre oan ho idade hanesan relative ho rejultadu estudu demografiku saude (18% iha 2010 ba 11.9% iha 2013).
Espesifikamente ho avansu sira nebe halo iha tempu sira nee nia laran, malnutrisaun infantile no entre labarik oan tinan kiik liu tinan 5 kontinua hanesan problema saude publika ida iha timor leste no, iha sentidu ida nee, ministeriu saude kontinua servisu ho seitor relevante sira seluk hanesan agrikultura, komersiu no industria iha sentidu atu fo segment ba dezinvolvimentu ba planu estrategiku ba kombate malnutrisaun iha timor leste, ikus focus presija intervensaun multisetoral, iha ambitu deklarasaun Comoro 2010.
Programa nutrisaun nebe implementa husi ministeriu saude inklui disponibilizasaun pakote integradu ba atensaun bazika, kompostu ho intervensaun komunitaria hanesan triajen nutrisional, seplementasaun ho vitamina A , promosaun ba aleitamentu maternu exklusivu, tratamentu no rehabilitasaun nutrisional ba labarik sira ho malnutrisaun, suplementasaun ho mikronutriente, desparazitasaun no  monitoria ba kresimentu.
Alende ida nee, inan sira mos sei involve iha atividade edukasaun nutrisional, Ho demonstrasaun pratika konaba oinsa prepara refisaun ekilibru no riku, konaba pratika diak ba hijiene no konaba kuidadu saude relasiona ho moras sira, interligadu tebes ho atensaun integradu ba moras neonatal no infansia (AIDI)
Asuntu ida nee koalia konaba abordagen destinadu ida atu hatan ho forma abranjenti ba kauza labarik kiik oan sira familia nia leet.
Estudu konaba estadu nutrisaun nasional iha timor leste, mak hanesan ida nebe dahuluk nebe realiza iha timor no tamba ida nee sei lori tempu atu bele analiza dadus hotu-hotu nebe rekolha, amostra laboratoriu ba kompozisaun mikronutriente no iodine atualmente examinadu hela iha sentru regional ba aihan no nutrisaun, Iha Jakarta no sei aprejenta entre fulan marsu ka abril 2014.
Rejultadu final ba estudu sei efetivamente, ativa konsiensia nasional konaba seguransa alimentar no valor ba nutrisaun saudavel ida, atu bele mos kontribui dizaminasaun rekursu humanus, material no finaseiru nebe presija ba implementasaun estratejia kombate malnutrisaun.
Marka prejensa iha komferensia imprensa nee mak reprejentante espesial UNICEF iha Timor Leste, Reprejentante USAID, NGO Nasional, International nomos staff ministerio saude MoH