Thursday, January 26, 2017

Inagurasaun Laboratoriu Nasional Timor-Leste

Dili, 29/4/206, Vice Ministra da Saúde, Ambassador Korea du Sul inagura uma laboratóriu de referensia nasiionál tuberkuloze hafoin lansamento primeira pedra iha fulan Abril tinan 2015 liu ba.

Tuberkuloze moras nebe bele hadae’et, moras ida ne’e mai husi kutun microbateríum tuberkolozé nebe kiik liu, ho sintomas me’ar bebeik liu semana tolu. Tuberkuloze fasil atu da’et ba ema seluk liu hosi me’ar ka fanin, husi ida ne’e moras tuberkuloze afeta ba pulmaun. Bakteria (mycobacterium tuberculosis) sira ne’e fasil atu hada’et husi pasiente nebe pozitivu moras tuberkuloze. Atu detekta moras ida ne’e Ministériu Saúde preciza estabelese fatin nebe apropriadu no akipamentus medikus hanesan microscopio no seluk tan nune’e fasil atu professionais sira bele detekta, no pasiente sira nebe akuza ona moras ida ne’e preciza tebes halo tratamentu ho intensivu.

Timor-Leste hanesan numeru moras TBC ás tebes iha rejiaun sudeste ajiatiku kompara ho nasaun sira seluk. Nasaun Timor-Leste hanesan prevalensia iha tuberkuloze 820 pur 100 mil abitantes, ne signika katak bo’ot teb-tebes. I dadus nebe registu ikus katak kazu foun trimestre primeiru iha tinan 2016 atinji 439, ida ne’e maka Ministériu Saúde nia esforsu hodi hetan dadus hirak ne’e, ba sira nebe mak seidauk detekta bele dehan katak sei ás liu ida ne’e.

Iha oportunidade inagurasaun ba uma laboratoriu nasional tuberkuloze ne’e Vice Ministra Saúde, Ana Isabel hatete Ministériu Saúde servisu hamutuk ho parseirus dezenvolvimentu sira hot-hotu, nebe hakarak fo ajuda ba ita liu-liu hanesan korea du Sul liu husi Koica. Sira la’os deit fo ajuda ba atu hari laboratóriu ida ne’e, i la’os uma ho moderno ne’e deit maibe kompleta mos ho ekipamentus sira balun hanaran DSL3, i mos ekipamentus standar internasional sira seluk. Koica nia tulun ba Ministériu Saúde la’os deit ba laboratoriu de referensia nacional tuberkolozé, maibe sira mos apoiu ita iha fasilidade saúde sira seluk hanesan iha munispiu Ainaru i mos ikus ne’e sira iha ona komitmentu bo’ot ida no aprova ona, katak liu husi Koica sei fo tan ajuda ba ita purvolta de 7milhoens atu hodi kapasita rekursus humanus iha area masgistrad administration.

Vice Ministra Saúde ba sestu guvernu konstitusional ne’e mos hatutan katak Ministériu Saúde mos la hein deit ajudas maibe Ministériu Saúde iha nia polítika, iha komitmentu oinsa atu bele hamenus ka reduz numeru tuberkuloze nebe maka ás tebes. Dalan nebe ke ita liu ita hakarak ita nia komunidade hot-hotu assesivel ba iha prestasaun servisu saude, tanba sempre iha lamentasoens husi komunidade katak to’o agora komunidade balu sei dauk hare professionáis saúde nia oin ou seidauk hasoru professional saude ida.

Tanba ne’e iha sestu guvernu konstitusional muda oituan sistema, lori professionais saúde ou lori saúde ba besik iha komunidade, nune’e ita fo atensaun liutan ba programa ida ita bolu dehan katak kuidadus saúde primariu, liu husi kuidadu saúde primariu ita vizita tama uma sai uma, pelumanus tina ida familia ida hasoru netik ita nia professional saúde. Iha neba mos ita nia professionais saúde sira bele detekta katak familia ida ne’e iha moras tuberkuloze ka lae, iha moras malaria ka lae, tanba vizita domisiliariu ka tama uma sai uma ne’e azuda para atu deskobre moras sira ne’e hotu inklui mos moras tuberkuloze. La’os ida ne’e deit maka Ministériu Saúde halo, Ministériu Saúde aleinde detekta tenki halo mos diagnostiku ida nebe ke ho boa kualidade. Tenik Ana Isabel.


Iha enceramentu diskursu  Vice Minista lori povo Timor-Leste nia naran hakarak agradece ba povo koreanu liu husi Ambassador Korea du Sul, Diretur Koica no sidadaun koreanu sira nebe make estadiada iha Timor-Leste katak ho suporta nebe mak sira hatudu fiar katak  bele ona reduz numeru tuberkuloze iha Timor-Leste espera katak koperasaun ida ne’e bele lao diak liu tan.

No comments: