Thursday, December 01, 2011

Ba Teste HIV/AIDS Agora Hetan Saude Diak

Komemorasaun Loron Mundial HIV/AIDS iha Timor Leste, ne’ebé selebra iha Eskola Primaria St. Domingos Savio, Villa Antiga, Distritu Baucau. 01 Dezembru 2011. 
Hetan partisipasaun Masimu husi Professor Doutor Nelson Martins,MD,MHM,PhD, Ministru Saude RDTL, Dr. Mario Luna Reprejentante WHO iha Timor Leste, Pe. Domingos Pinheiro, Bigariu Geral Dioseze Baucau, Administrador Distritu Baucau, Komandante PNTL Distritu Baucau, Repjentante F-FDTL Agensias Nasoins Unidas, Caritas Baucau, CRS, Komunidades, Estudantes inklui mos Funsionariu husi ministeriu saude balun.
Administrador Distritu baucau iha  ninia intervensaun hateten hareba numeru ba moras HIV/AIDS ne’ebé agora dadaun afeta ona ba komunidade Distritu Baucau, No Distritu Baucau sai hanesan teritoriu afektadu ho numeru aas ka numeru 3 depois de Dili Maliana, Tamba ne’e husu ba komunidade hotu distritu baucau atu ba teste sira nia kondisaun hodi nune’e bele hatene sira nia kondisaun.
Entretantu Pe. Fransisco Pinheiru iha ninia diskursu sublinha katak "moras HIV/AIDS hanesan moras ne’ebé iha ligasaun makas ho vida social no moral kada ema ida-idak nian, kuandu ita koalia konaba HIV/AIDS ita nunka ses husi liafuan seksual tamba moras ida ne’e bele hada'et husi ema ida ba ema seluk. tamba ne’e husu ba sarani sira atu kontinua fiar ba maromak no respeita ita nia parseria moris no kaer metin liafuan fidelidade.
Iha parte seluk Dr. luna Reprejentante WHO Realsa katak moras HIV/AIDS hamate ona ema tokon ba tokon iha mundu tomak no ninia impaktu boot tebes ba sociadade sivil tamba ne’e husu atu ita hotu tenki kuidadu aan tamba bele fo impaktu negativu ba Nasaun Foun ida ne’e no WHO prontu nafatin suporta ministeriu da saude iha partes ne’ebé prioridade ba Ministeriu saude nune’e mos oinsa kombate moras HIV/AIDS iha timor leste.
Ministru saude Prof. Dr. Nelson Martins,MD,MHM,PhD iha ninia diskursu hateten desde moras ne’e mosu iha Mundu 1981-2011 too agora ka tinan tolu nulu liuba seidauk iha aimoruk ida ne’ebé bele kura moras ne’e, nune’e atu fortifika taan katak kuaze iha Nasaun hotu iha mundu iha moras ida ne'e agora dadaun ita nia nasaun rasik iha ona moras ida ne’e no konsege hamate ita nia komunidade balun. nune’e hareba ita nia nasaun mos agora dadaun sai mos risku ba moras ida ne'e. ita nia nasaun besik nasaun sira ne’ebé buras ho HIV/AIDS hanesan Papua nova Guine, no mos indonesia, fatin sira hanesan Irian Jaya, Atambua no sel-seluktan. tamba ne’e fasil ba moras ida ne’e atu hada'et.
Proffesor husi universidade hydney medical school ne’e mos apela ba publiku katak "ba maluk sira ne’ebé hetan ona moras ida ne’e (AIDS) keta laran susar tamba governu, RDTL nunka halo diskriminasaun ba ninia sidadaun rasik, no sempre hakuak ema hotu. hakbesik aan ba fasilidade saude hodi hetan assistensia. nasaun ida atu sai forte presija ninia sidadaun ne’ebé saudavel.
Entretantu Dadus  ne’ebé Media MS hetan husi KNLH ne’ebé servisu hamutuk Sistema imformasaun ministeriu saude relata katak total kazu HIV/AIDS iha Timor Leste husi tinan 2003 too marsu 2011 hamutuk 238 kazus, Mane 112 feto 116 husi idade 15 too 45, Agora dadaun Kapital Dili mak sai hanesan primeru lugar ba distribuisaun kazu AIDS hamutuk 118, Maliana kazu hamtuk 15 no Baucau iha kazu 8. MOH


No comments: