
IV GOVERNO CONSTITUCIONAL
MINISTÉRIO DA SAÚDE
Gabinete do Ministro
Press Release
Primeiru Títulu ba Professor ne’ebé Atribui ba Médiku Timor oan ida husi Universidade ho Naran-boot iha Australia
Ministru Saúde husi IV Governu Konstitusional, RDTL, Dr. Nelson Martins, MD, MHM, PhD. maka foin daudaun hetan kondekorasaun ba pozisaun Professor adjunct husi University of Sydney iha Sydney Medical School. Nomeasaun hala’o iha públiku iha Agustu 2011 no juri husi painél selesaun University of Sydney, University of New South Wales no Australian National University, ne’ebé maka servisu besik liu ho Médiku Timor oan no Ministru Saúde hodi hala’o kona-ba peskiza oin-oin .
Bainhira husu tanba sá University of  Sydney foti desizaun ida-ne’e, Dekanu husi Sydney Medikal School,  Professor Bruce Robinson, hatan katak “Ministru Nelson Martins’ iha  antesedente ativu no maka’as iha area presikza nian, ho péritu iha moras  infesaun no dezenvolvimentu kuidadus saúde primáriu hanesan mós ninia  koñesimentu no esperiénsia kle’an ba setór saúde iha Timor-Leste bele  sai nu’udar vantajen ka riku-soin boot ida ba Sydney Medical School”.
Nu’udar médiku Timor oan primeiru ne’ebé atribui títulu ida-ne’e husi  Universidade ho naran-boot tebes, Dr. Nelson Martins, MD, MHM, PhD, mós  maka primeiru kompletu estudu ba PhD iha area medisina nian ne’ebé  kompleta iha tinan 2006 iha Charles Darwin Univrsity, no nia fornese  koñesimentu foun importante kona-ba estratejia saúde públika iha  kontrolu tuberkuloze, ne’ebé lori ba publikasaun barak iha revista sira  ho impaktu maka’as inklui British Medical Journal.Ministru Nelson Martins kompleta  Mestradu ba Jestaun Saúde iha 2002 iha University of Newcastle, hanesan  mós Graduate Certificate of Population Health iha Australia. Bainhira  husu kona-ba nomeasaun, nia hatan “ida-ne’e maka sai momentu orgullu ida  ba ha’u nu’udar professional, maibé importante liu hotu ba Governu  ida-ne’e bainhira nia lidera maneira hodi suporta dezenvolvimentu  professional hodi nune’e Timor oan ida idak maka hetan oportunidade atu  asesu ba edukasaun no alkansa sira-nia professional tomak liu husi  servisu maka’as”.
Publikasaun ba relatóriu foin daudaun tinan 2011 husi Dezenvolvimentu Umanu Nasoin Unidas nota katak iha progresu signifikativu ba dezenvolvimentu saúde no ne’ebé atribui rezultadu barak sira-ne’e hodi hala’o programa kuidadus saude primáriu, Ministériu Saúde nian (SISCa) ne’ebé maka moris no lidera husi Ministru Saúde.
Maski pozisaun no knaar politika iha momentu ida-ne’e, Dr. Nelson  Martins, MD, MHM, PhD, ho kompromisu maka’as tebes ba bolsa-estudus,  peskiza independente, avaliasaun no transparénsia nakloken hodi avalia  antijimentu ba sistema saúde. Ida-ne’e maka ninia krédiku boot tebes  katak Gabinete Peskiza no Dezenvolvimentu Saúde maka estabelese ona iha  Timor-Leste no sei harii metin ba oin nafatin.Publikasaun ba relatóriu foin daudaun tinan 2011 husi Dezenvolvimentu Umanu Nasoin Unidas nota katak iha progresu signifikativu ba dezenvolvimentu saúde no ne’ebé atribui rezultadu barak sira-ne’e hodi hala’o programa kuidadus saude primáriu, Ministériu Saúde nian (SISCa) ne’ebé maka moris no lidera husi Ministru Saúde.
Iha nia karta referénsia hodi suporta ba  kondekorasaun, Professor Anthony Zwi husi University of New South Wales  deklara katak “Dr. Martins estimula no promove peskiza no konvida  analiza krítkika ba dezenvolvimentu sistema polítika no saúde ne’ebé nia  envolve ba …Nia iha hanoin-kle’an ida, pratikante analítiku no  refletivu, dejeza atu iha instituisaun, servisu no polítika ne’ebé nia  promove, sujeitu ba análize no avaliasaun independente. Vontade ida-ne’e  atu promove peskiza sistema polítika no saúde maka ladún entre desizor  polítika senior sira iha area saúde nian, iha nasaun balun, no maka hodi  bele fó louvór”.
Dekanu Asosiadu ba Sydney Medical School no Director of Office ba  Global Health, Professor Asosiadu Lyndal Travena, suporta nomeasaun  tanba nia fiar katak “ Nia tau kombinasaun balun ba atinjimentu  akadémiku, no lideransa iha politika, prátika no jestaun ba saúde. Ami  foin daudaun hakerek no submete karta ida hamutuk kona-ba  dezenvolvimentu ba programa SISCa kuidadus saúde primáriu no ha’u fó  testemunu ba ninia talentu no rigor akdémiku sira-ne’e”.Kondekorasaun ida-ne’e aumenta testemuñu  ba rekoñesimentu oioin husi organizasaun internasional sira-ne’ebé fó  ba distintu ofisial Timor oan sira. Ida-ne’e maka loken matan ba ema  Timor-Leste hodi komprende valór ba servisu di’ak, kompromisu ba  dezenvolvimentu professional liu husi dalan hodi dezenvolve nasaun saúde  husi mukit. Nia sei onradu husi ema Timor-Leste no, liu liu kanál  akadémiku sira hodi aprende husi signifikadu ida-ne’e atu enkoraja  dezenvolvimentu pesoal no institusional.
 
 
 
No comments:
Post a Comment