Tuesday, February 08, 2011

Ministerio da saude Assina Nota intendementu hamutuk ho Marry Stopes Internasional




08 Fevereiru 2011

Dili, Saude Semanal, Ministério da Saúde nudar orgaun estadu responsavel ba estudu, konsepsaun, Regulamentasaun, Ezekusaun, Koordenasaun no avaliasaun politika Governo nian ne’ebe aprova ba seitor saúde hodi bele garante direito konstitusional sidadaun ba saúde.
Nune’e Ministério da Saúde alem de presta servisu saúde tenke regula no fo orientasaun ba esforsu oin-oin iha area saúde inklui seitor privadu ne’ebe sai nudar komplimentariu ba servisu nasional tuir rekezitus ne’ebe legalmente estabelese no kumpri prinsipius fundamentais ne’ebe mak nasaun ne’e adopta iha ninia politikas hodi lori benefisiu ba ninia sidadaun sira.
Marie Stopes International Timor-Leste ( MSITL ) nudar Organizasaun Naun-Governamental ida ne’ebe mak servisu iha fatin barak mundo ne’e, Sira mos iha sira nia baze servisu iha Dili-Timor Leste, Hodi hala’o servisu iha area saude. Servisu MSITL iha Dili inklui asistensia klinika, promosaun no prevensaun no enkaminhamentu iha area Saude Reproduktiva espesialmente ba Planeamentu Familia.
Dadus demografikus Saúde hatudu, Timor Leste nudar nasaun ho taxa fertilidade a’as 7,8 ( DHS 2003 ) no 5,7 ( 2009 ), ho porsaun populasaun idade foin sa’e liu 50 %, no prevalensia uzu kontraseptivus husi kaben-nain sira mantein menus to’o 2010 < 30 %. Problema ida ne’e nudar dezafiu ba Saude Reproduktiva, kuidados ba oan no problemas oin-oin ne’ebe mak afeita ba bem-estar familias sira no sira nia dezenvolvimentu sosial ekonomiku deszafia dezenvolvimentu nasaun ninian.
Ho situasaun nune’e iha Timor Leste, Ministério da Saúde sente importante atu hala’o kooperasaun ho Marie Stopes International, hodi bele fo benefisiu servisu ne’e ba ita nia povu, ho esperiensia servisu iha area reproduktiva ne’ebe diak tebes, liu husi Nota de Intendimento ida.
Nota Intendementu ida ne’e ( ne’ebe sei temi ho naran NI ) determina lala’ok servisu ne’ebe parte rua ne’e hala’o ( 1 ) Ministério da Saúde ( ne’ebe sei temi ho naran MdS ) Republica Democratica de Timor Leste, no ( 2 ) Marie Stopes International Timor-Leste ( ne’ebe sei temi ho MSITL ).
NI ida nee liu tiha ona husi diskusaun nebe klean entre parte rua ne’e, Involve ninia servisus teknikus sira, kona ba proposta ne’ebe aprezenta husi MSITL, no parte rua konkorda katak
“ Servisu iha Area Saude Reproduktiva “ ne’ebe hala’o iha Dili sei habelar iha Distrito sira seluk hanesan : Baucau, Ermera, Bobonaro, Viqueque, Ainaro, Manufahi no Lautem husi Janeiro 2011 - Janeiro 2012.

Mekanismu apoiu sira seluk tenke estabelese atu kria kondisaun nesesario iha distrito foun hirak ne’ebe MSITL atu ba, Hodi asegura apoiu implementasaun ne’ebe diak no ikus mai bele benefisia populasaun ne’eba hanesan kontabilidade ba razaun tamba sa NI ne’e estabelese.
Servisu Saude Reproduktiva ne’ebe sei oferese iha fatin hotu-hotu ne’ebe mak temi ona iha leten sei iha natureza hanesan tuir mai ne’e :
Servisu iha Distritu Dili, sei hala’o iha Klinika MSITL no iha fatin sira seluk iha Dili laran, alem aktividades promosaun kona ba Saúde Reproduktiva sei hala’o Servisus Kliniku iha area Saúde Reproduktiva tuir lista ne’ebe sei deskreve iha lista, aneksu.
Servisu ne’ebe sei habelar ba iha Distrito Baucau, Ermera, Bobonaro, Viqueque, Ainaro, Manufahi no Lautem, sei hala’o kona ba Promosaun da Saúde no Enkaminhamentu klientes ba kuidados Saúde Reproduktiva no Planeamento Familiar deit, no sei liu husi :
Servisu Integrado Saude Comunitaria (SISCa) iha suku hotu-hotu iha distrito ne’ebe refere, nudar komitmentu atu hadia kualidade implementasaun SISCa ho orario fulan ida dala ida.
Servisus Clinicas Móveis, husi MSITL sira ba fatin ne’ebe remotas liu, ne’ebe seidauk kobre husi programa SISCa.
Encaminhamentu klientes atu hetan asistensia ba Saúde Reproduktiva.
Servisu ne’ebe hala’o iha distrito sira sei hala’o ho gratuitu.
1. Ministério da Saúde

MdS iha responsabilidade no komitmentu atu fo apoiu hanesan tuir mai ne’e:
a. Halo akompanhamentu ba servisu nebe MSITL hala’o tuir Nota Intendimentu.
b. Liu husi area Centro Saude ne’ebe mak MSITL hala’o servisu, Ministério da Saúde sei fo atendimento ba nesesidade produktus kontraseptivus no nesesidade seluk Saúde Reproduktiva ne’ebe mak MSITL enkaminha.
c. Fo apoiu tekniku atu asegura kualidade servisu, inklui fo treinamentu ba pessoal MSITL.
d. Hospital Referencia no Diresaun Servisus Saude Distritais sei fo apoiu ambulansias se karik iha kazu emerjensia ne’ebe presiza atu halo enkaminhamentu urgenti.
e. Fo apoiu necessariu iha situasaun epidemia.
f. Fasilita MSITL, inklui fo informasaun kona ba servisu MSITL iha asuntus ne’ebe iha relasaun ho doadores sira.

2. Marie Stopes International Timor-Leste

MSITL simu responsabilidade no konkorda atu implementa pontus hirak tuir mai ne’e:
a. MSITL sei buka hala’o servisu tuir espiritu ne’ebe hakerek iha Nota Intendimento ne’e.
b. Sei aplika padraun eh protokolu Ministério da Saúde ba servisu klinikus relevantes ba area Saúde Reproduktiva
c. Uza materias promosaun no edukasaun ne’ebe Ministério da Saúde dezenvolve ba Saúde Reproduktiva.
d. Hala’o koordenasaun no konsultasaun ho parte relevantes iha Ministério da Saúde iha dezenvolvimento materiais ba Promosaun Saúde ou servisu seluk ne’ebe relevante ba area Saúde Reproduktiva.
e. Halo relatorio mensal ne’ebe kompostu husi: Relatorio Progresu relasiona ho Implementasaun Programa ne’ebe anexu ho konta responsabilidade uza orsamentu depois diriji mai Servisu Centrais Ministério da Saúde no kopia ba Servisu Saúde Distritu.
f. Fornese dadus kada fulan liu husi prence formatu Sistema Informasaun Saúde
g. Hala’o inkontru regular tuir programa Servisu Saúde Distritu no inkontru ruma ne’ebe hala’o iha nivel nasional karik persija.
h. Koordena ho hospital referensia sira relasiona sistema enkaminhamentu no karik iha situasaun epidemia.
i. Koordena no konsulta ho Servisu Centrais Ministério da Saúde no Servisu Saude Distrito iha implementasaun programa ho actividades.
j. Bainhira hala’o treinamento ka orientasaun ba instituisaun ruma ( PNTL, FDTL, Universidade, no Organizasaun seluk ) tenki konsulta ho Departemento relevante iha Ministério da Saúde, Servisu Saúde Distrito, no Instituto de Ciensias de Saúde.

Parte rua sei negosia prosesu extensaun aktividades adisional relevante ruma ne’ebe mosu durante implementasaun NI ida ne’e.

Marka prezensa iha ceremonia Assina Nota Intendementu ne’e Mak Direktor Geral Ministerio da saude Agapito da Silva Soares, Country Direktora MSITL, Melinda Mousaco, Xefe Departamentus, Media inklui mos staff relevante balun Msoo3

No comments: