Sunday, November 07, 2010

Rejultadu Enkontru SE Ministru Saúde hamutuk ho Konsellu Administrativu DHS Viqueque

08.11.2010
Dili Saude semanal, Ho limitasaun Tempu no kadaves okupadu tanba ne’e susar tebe-tebes atu hasoru malu diretamente ho Konsellu Administrativu Distritu nunee sira atu bele hetan imformasaun ruma husi Ministériu Saúde. Nune’e mos Ministériu Saúde kuaze la akompanha didiak prekupasoins Distritu nian Ho razaun hanesan iha leten S.E Ministru Saúde hahu fulan Outubro 2010 loke opurtunidade  importante, Atu bele hetan malu frekuentamente ho KAD (Konsellu Administrasaun Distritu) Kada sexta feira.
 Sexta 29 de Outubro 2010 tuku 10.00 Oras Timor Leste, SE. Ministru Saúde loke primeiru enkontru hamutuk ho konsellu Administrativu Distrital Viqueque Iha biban ida Ministru Saúde fo opurtunidade ba Director Distritu Viqueque atu hatoo informasoens kona ba lalaok program Pakote Báziku ne’ebé halao iha Distritu Viqueque nune’e hato’o mos preocupasoens ne’ebé sira  infrenta agora dadaun.
Iha oportunidade hanesan Xefe CHC Distritu Uatulari iha ninia intervensaun hateten uma inan hein tuur ahi ka edifisiu Maternidade ne’ebé atu harii iha Suku Darabai vila Sub-Distritu Uatulari agora dadaun hasoru hela dezafius uituan ne’ebé akontece entre Suku Darabai no mos Suku Makadiki, Maibe assuntu ne’e resolvidu ona. Hein katak orsamentu ne’ebé mai, sei loke fila fali Posto Saúde ne’ebé rezerva ho kamas ba pasientes atu atende número populasaun Makadiki ne’ebé liu ona 1500.

Iha parte seluk nia sublinha alokasaun orsamentu ne’ebé minimu ba sira nia Distritu Agora dadaun fulan ida sira hetan orsamentu USD 500.00 deit ba pasta mutin. Orsamentu ne’e la sufisiente atu bele halo no halao sira nia actividades rutinas iha Nivel CHC. Nune’e Dr. Nelson esplika katak ita nia orsamentu sei la aumenta iha tinan oin mai. Maibe oin sa ita bele maneja ita nia orsamentu no  alokasaun orsamentu  bazeia ba numero populasaun.
Iha mos explikasaun katak ita koko atu uza ita nia orsamentu bazeia ba prioridades hanesan  experiencia Window management. Ex halo dezenhu
Katak usa window management hodi halo prioridades, Nune’e mos hodi foti desizaun no delega serviço, atu nune’e ita nia desizaun sai efectivu no efisiente liu. Aleinde ne’e seluk Chefe CHC Ossu lamenta ho limitasaun transporte, No mos knaar na’in Saude lato’o atu halo actividade hanesan bain-bain
Alinde ne’e Chefe CHC Uatucarabau iha oportunidade hanesan hatoo mos Sira nia actividades iha CHC halao tuir horario ne’ebé iha, Maibe ba fulan Outubro 2010 actividade SISCa Kuaze la halo tamba sira nia transporteavaria hela.

Iha opurtunidade ida ne’e sira koalia barak kona ba oin sa bele halo manutensaun ba transportes iha ida-idak nia Distritu. Tamba too agora dadaun manutensaun C preciza mai halo iha Dili. Hare mos ba kilometragem ne’ebé too 3000 tenki troka olio, nune’e mos troka roda no buat seluk tan ne’ebé que seidauk preciza atu troka. Chefe CHC mos hatutan liutan katak karreta sira ne’ebé uza iha foho, lalika hein too kilometragem 3000, maibe se karik bele troka fulan2 uanhira  karreta lori ba areas ne’ebé nia estrada ladiak. Atu nene’e ita bele  mantein kondisaun karreta nian.
SE Ministru Saude mos hatoo katak  ho enkontru ne’ebé halao fulan2 iha Distritu bele foti decisaun hodi resolve assuntu importante iha Distritu (ex. halao manutensaun iha Distritu no seluk tan). Importante tenki iha minuta no assina.
Servicu Ambulancia Gestaun kombustivel ba Ambulancia preciza hadiak. Se bele karik aloka mina tuir kilometragem, laos ba fui naran-naran deit.

Iha tempo ida ne’e Chefe Saúde Uatucarbau hatoo nia dúvidas kona ba usa orsamentu/ pasta mutin, karik preciza hato proposta? Iha resposta katak, ita bo’ot sira nia DIP iha ona, Bainhira orsamentu too iha ita bo’ot sira nia fatin, Director DHS prontu atu aloca CHC nia osan tuir DIP ne’ebé iha.
Mensiona mos Guia atu uza orsamentu hanesan Juklak. Sira husi Distritu hetan deficuldades atu uza orsamentu.

SE hatoo katak Ministeriu Saúde nia Juklak mak DIP (Detail Implementation Plan). Fila ba imi  nia Distritu no executa imi nia DIP ne’ebé imi rasik halo ona.
Sira mos hatoo katak Distritu prepara plano maibe, Orsamentu ne’ebé aprova la tuir saida mak sira propoem.
SE hatoo ba director no Xefe CHC sira katak tenki uza window management hodi buka imi nia prioridades.
Kona ba transportes ne’ebé nia kondisaun ladiak husu ba Dr. Odete Freitas atu bele hare hamutuk ho Dirrector Plano Finanças hodi resolve.
Chefe CHC Lacluta haktuir knaar nain saude ne’ebé agora dadaun halao servisu iha ne’ebá limitadu too ohin loron.

Iha CHC Lakluta sira iha deit  enfermeiro nain tolu ho parteira nain ida. Suzar ba sira atu implementa programa oin-oin inklui SISCa.
Sira nia transporte mos nia kondisaun la diak. Sira preciza osan USD 250.00 hodi hadiak, Maibe osan laiha. Motorizada ida, Ne’ebé  officer programa TBC uza, Nia kondisaun mos ladiak.
SE Ministru Sáúde fo hanoin ba sira katak programa SISCa suzar atu implementa. Maibe iha Meza Nutrisaun nian, Karik ita sei bele husu departamentu seluk nia ajuda, Hanesan Igreja no  Agrikultura. Husu mos ba Director DHS, Deputy atu maneja ema husi DHS ba ajuda actividade iha CHC Lacluta, inclui Directur. Maibe suzar uituan atu involve Dep. seluk tamba la existe iha Lacluta.
Postu Saúde Saniahu, Oras ne’e dadaun prontu ona, Maibe  seidauk uza, Tamba ekipamentus laiha. Nunee Ekipamentus ne’ebé durante ne’e uza iha Postu tuan mak Uza deit hadak (kama ka armariio aimoruk fatin halo ho hadak). Tan ne’e labele uza ekipamentus anterior iha Posto Saúde foun.
Informasaun husi Director DHS katak, Ekipamentus iha ona maibe Estrada aat, Udan mak la permite atu ba Postu Saniahu. Informasaun extra, katak ekipamentus ba Saniahu, Ho Uaibobo tama iha HSSP-SP nia orsamentu.                                

SE Ministru Saúde hakarak mos hatene kona ba CHC Lakluta, Haruka ona sira nia estudantes finalistas husi Escola Secundária atu bele kontinua estudo iha nivel enfermagem ka parteira. Atu nune’e bele prepara dadaun ona sira nia rekursus humanus ba futuru.
Iha sorin seluk Chefe Interinu CHC Viqueque hatoo katak sira nia Estrada ba CSI Viqueque diak ona. Postu Saude iha Viqueque pronto ona,  Maibe preciza halo lmoru haleu ka paredes hodi nunee bele asegura sasan sira nebe rai iha laran.
Agora Mobile clinik hetan problema tamba transporte laiha.
Ministru Saude iha ninia intervensaun hateten sekarik bele uza au (bamboo) atu bele halo luto. E ajuda mos politica governu atu halo limpeza iha vila laran, Husu ba populasaun atu sulan fahi, se karik nune’e ita la preciza halo luto, Tamba animal sira sei  la halo foer uma.
Kona ba transporte, multifunsaun ne’ebé mai sei aloka ida (1) ba CHC Viqueque
Programa seluk ne’ebé descute hamutuk maka, Explikasaun kona ba Diploma Ministerial no 3 2008, 27 de fevereiro, kona ba serviso Distrital Saude.
Serviços Distritais nian.
Sr. Duarte Ximenes, Chefe Dep. Política Saúde hetan opurtunidade atu fo explikasaun kona ba Lei ne’ebé refere.
Iha assuntus  ne’ebé descute ka underline maka aktividades  ne’ebé koalia iha estatuto nia laran, hanesan enkontrus rutinas ne’ebé tenki halo fulan-fulan iha nivel Distritu no SubDistritu. Nune’e mos hare ba oin
bele respeita hirarkia serviso ninian tuir strutura ne’ebé iha. Importante mos katak, Uainhira atu foti decisaun ruma preciza hatene saida maka koalia iha estatuto nia laran, nudar baze legal.
Iha artigo rua ne’ebé sei duvida Director no Chefes sira maka hanesan Artigo 7 no 1.d kona ba;
uainhira atu harii Posto Saúde foun ka CHC foun presiza halo proposta diretamente ba Ministru da Saúde.
Iha mos artigo 10 no 2.c koalia kona ba koordenasaun trasporte atu tula fila fali pasientes ne’ebé alta husi hospital ba sira nia hela fatin.

Dalan ne’ebé diak ba Directores sira maka proposta saida deit, Sira prefere haruka ba Director Geral.
Tuir mai kona ba koordenasaun tula pasientes ne’ebé alta ba uma, sira seidauk bele atende tamba transporte sei menus teb-tebes. MS01


No comments: