Thursday, November 04, 2010

PROGRESU AKTIVIDADE INFLUENZA A (H1N1) TIMOR LESTE

Dr. Nelson Martins, MD, MHM, PhD Prezidente Ekipa Nasional Kontrola No Responde Influenza A(H1N1)
05 Novembru 2010
Ministeriu Saúde-Semanal, Durante  25 de Abril 2009, Pandemia influenza A (H1N1) mosu husi faze 3 to 4, No  lalais liu husi  situsaun urgenti ba mundu atu prepara planu hodi hasoru pandemia ida ne’e. Akontese  ona tuir numeru ne’ebé mosu husi kazu no mortalidade, Ne’ebé fo sai ona husi nasaun Mexico no norte Amerikanu. Husi situasaun ne’ebé akontese iha fulan neen nia laran, Direitor Geral Organizasaun Saúde Mundial (WHO),  Konsidera katak iha ona informasaun  transmissaun ba gripe foun / Influenza A (H1N1) Husi numeru fatin iha nasaun ho reziaun diferente husi WHO, Rezumu katak pandemia ida ne’e hasoru tiha ona, iha loron 11 Junho 2009,iha tenpu neba Komesa moris pandemia influenza iha mundu”.
ligasaun entre linha Global ba nasaun hotu atu komesa hari Vizilansia no proteje sira nia populasaun husi pandemia ida ne’e MINISTERIU SAÚDE IV Governo Konstitusional RDTL, Hasai resolusaun Governo ho numeru 8 loron 27 Maiu 2009 estabelese ekipa Nasional preparasaun ba emerzensia influenza A (H1N1). Ministeriu Saúde, Altura ne’ebá lidera Diretamente husi Ministru Saúde Dr. Nelson Martins, MD,MHM,PhD, sai komando imediata husi Komponente major lima husi “Task Force influenza” nune’e assegura katak Timor Leste prepara ona ho efisiensia no kordenasaun hodi responde ba situasaun ida ne’e. Area Lima ne’e mak Vijilansia / surveilens , Medical ( Managementu klinika), Laboratoriu, Aimoruk no Suplai medikamentu, Informasaun & Komunikasaun.
Situasaun iha Timor Leste.

Mesmu Iha loron 17 Dezembru 2009 rejista kazu hamutuk 32 husi pandemia A (H1N1) 2009. Ida ne’e inklui positivu nain hitu. Resultadu husi konfirmadu husi kolaborasaun entre WHO ho laboratorio iha Melbourne, Australia. Laiha kazu mortalidade husi gripe A (H1N1) iha rai doben ida nee.

Situasaun Global Husi 9 Novembru 2009

Relatoriu kazu Konfirmadu husi laboratorio ba pandemia influenza A (H1N1) Hamutuk 441,661 no kuaze liu husi 5712 mak mate ne’ebé relata husi nasaun hamutuk 199 ba WHO. Transmisaun influenza ne’ebé mak makas no aumenta kontinua relata husi Norte Amerikanu ne’ebé la ho evidencia ne’ebé final iha aktividade ne’e. Dadus ne’ebé Rejistadu husi Ospital sira ne’ebé relata observa katak entre labarik idade <5 no adulto ho idade 50-64.
Aktividade pandemia influenza kontinua aumenta liu husi nasaun barak iha Europa no Asia Central no Weste, Ho sinal la hanesan bai-bain komesa mosu iha tempu malirin. Iha parte seluk mak husi Nepal, Sri Lanka, no Kambodia. Maioria transmisaun kontinua barak liu iha tropikal Sul no leste ASIA.

PREPARASAUN EKIPA NASIONAL KONTROLA NO RESPONDE BA GRIPE A (H1N1)
mak hanesan:
Surveilencia
Ministeriu Saúde implementa ona surveilencia ba influenza A (H1N1) Komesa husi fulan Maiu 2009 ho objetivu atu Kombate Moras influenza A (H1N1) iha Timor Leste, Nune’e asaun ne’ebé bele foti atu halo prevensaun ba sirkulasaun influenza A (H1N1) iha RDTL

Definisaun kazu
Guia no desiminasaun husi Informasaun
Ekipa emerzensia Gripe A (H1N1) Dezenvolve  Padraun Operasional prosedura survelencia ida ba H1N1(SOP) ba fasilidade Saúde hotu iha Timor Leste. SOP halibur husi parte kazu, Definisaun, Koleksaun dadus no sistema relatoriu kazu ba gripe A (H1N1) Dezamina ona ba Manager DHS tomak, CHC nomos setores privadu sira.

Koleksaun dadus:

                  SCREENING IHA AEROPORTU, PORTU NO FRONTEIRA.
Screening ba passageiros ne’ebé tama mai (Timor Leste) Komesa iha loron 5 fulan Maiu 2009 iha Aeroportu Internasional Dili. formatu kartaun allerta no distribui ba passageiros hotu husi Denpasar ne’ebé hala’o viagem ho Merpati Airlines, nomos passageiros husi Darwin. Passageiros ne’ebé mai karik hetan sinal ka simtomas hanesan no istoria ne’ebé fo sai ona iha brosura sei dereitamente transfere ba  sentru isolamentu iha Hospiotal Nasional Dili atu halo assesmentu klean liutan, Test laboratoriu no tratamentu. Iha dia 23 Setembro 2009, Monta makina Thermo Scanners iha aeroportu fo kman ba ekipa sira iha prosesu screening nia laran. Dadus screening husi aeroportu no portu formato analiza husi ekipa nasional  ba emerzensia hamutuk ho ekipa surveillancia iha MdS iha baze lor-loron. Screening iha fornteira mos komesa iha Mota-ain no Salele iha loron 5 Maiu 2009. Screening iha Portu komesa iha fulan Junho 2009 nia laran.

Relatoriu husi fasilidade Saúde:
Fasilidade Saúde tomak iha Timor Leste (Centro Saúde no hospital) relata kazu suspeitu influenza A (H1N1) ba surveillancia Nasional ne’ebé prontu lor-loron. Distritu ne’ebé mak tarde ka la relata informasaun sei kontaktu husi surveillencia to tuku  05:00  loro-kraik loro-loron Oras Timor Leste.
Agora dadaun ekipa  emerzensia no surveillancia iha hela prosesu nia laran atu dezenvolve Influenza Like Iilness (ILI) surveillencia iha Timor Leste atu hasa’e sensibilidade surveillancia gripe A (H1N1) nian. Iha sistema foun, fasilidade Saúde hotu persija relata ILI kada semana ida dala ida. Konfirmasaun ba testu laboratorio baseia ba kazu ILI ne’ebé ho komplikadu, liu-liu ba grupo risku a’as  hanesan inan isin no sel-seluktan.

Investigasaun kazu no ema ne’ebé kontaktu besik.
Ekipa emerzensia no surveillencia ba A(H1N1) halo mos investigasaun ba ema ne’ebé mak hetan kontaktu besik husi suspeitu no konfirmadu  ba kazu A H1N1 no atu fo garantia ba deteksaun kazu ne’ebé sedu husi transmisaun lokal ne‘ebe akontese iha nasaun laran. Durante halao ‚’’Contact Tracing’’ informasaun kona ba klinikal no epidemiolozia ne’ebé maka relevante ho gripe A (H1N1) Sei kolekta husi familia ne‘ebe hela hamutuk iha uma ida no ema ne‘ebé mak iha istoria kontaktu besik ho ema moras gripe A (H1N1). Ekipa mos fo informasaun kona ba infesaun H1N1 no fo dalan atu bele ba lalais konsulta se karik mosu sintomas hanesan influenza iha loron hitu nia laran depois hetan kontaktu besik. 

Numeru no Distribuisaun Kazu
Dadus husi fulan Dezembru 2009 hatudu kazu suspeitu hamutuk 32 no kazu 7 konfirmadu influenza A (H1N1). Kazu konfirmadu hotu hetan iha Dili. Husi konfirmadu hirak ne’e nain 3 Mane no nain 4 feto. Husi konfirmadu hirak ne’e ho idade 25 – 37.  konfirmadu nain 2 ho istoria viagem husi Indonesia no nain 2 seluk husi viagem ba Australia. Kazu konfirmadu seluk  (nain 3) hetan husi transmisaun lokal iha familia laran.

MANAGEMENTU KLINIKA

Hanesan parte husi kontiudu estrategia, iha sala isolamentu 8, Triagem no ekipa mediku  prontu 24  horas ne’ebe  estabelese iha Ospital Nasional  Dili.  Estabelese mos telefone “ hotline”  atu nune’e populasaun bele kontaktu hodi bele hetan informasaun.
Treinamentu ba infermeiros no doutor  ba manegementu kliniku ho nia   prosedur hala’o inklui sesaun treinamentu iha Bangkok ba doutor nain 2 no infermeiros nain 2 relasaun ho moras akut respiratoria grave/ Severe Acute Respiratory Illness  no potensial  mos ba komplikasaun. Halao mos asesmentu ba  Regional Ospital  Distritu atu hatene no hadia kona ba  sira preparasaun atu responde ba potensial kazu H1N1. Iha mos guia ba managementu kazu no kontrola infesaun ne’ebé maka desenvolve tuir kontekstu nasaun nian.

Laboratoriu
Kazu influenza A (H1N1) / swine flu, Timor Leste forma vijilansia no halo kolaborasaun ho WHO ne’ebé bele komesa halao testu ba kazu suspeitu ba labarik inan Isin rua no adulto sira.
Husi 29  de Maiu, Wainhira mosu kazu suspeitu primeiro  to’o fin de Outubro, laboratoriu Nasional halao testu rapidu test liu husi 40 (  A + B rapidu test).
Husi inisiu  halao kontaktu ho autoridade iha Darwin hodi hola kedas rapidu test balun. Rapidu test so determina deit kuandu suspeitu ne’e positivu ba influenza A ka B. Kuandu iha evidensia positivu ba influenza A, Depois sampe haruka ba sentru laboratoriu kolaborasaun ho WHO iha Australia, Melbourne hodi halo  testu seluk.
10 sampel  positivu  husi pasiente ne’ebe halo  rapidu test  haruka ba centru laboratoriu kolaborasaun iha Melbourne hodi testu konfirmasaun. Husi ida ne’e hatudu nain hitu maka positivu ba H1N1.
Tekniku laboratoriu mos treinadu kona ba prosedur  oinsa halo rapidu test  no  sira mos  treinadu kona ba oinsa atu transfere ho lolos sampel raan ne’ebé maka perigoju no hala’o husi IATA ( International Air Transport Association )

LOGISTIKU NO SUPLAI MEDIKAMENTU

Desde inisiu, Aimoruk Tamiflu laiha iha nasaun laran. Durante semana ida  nia laran governu konsege sosa  Tamiflu no rapidu test ba 20 pesoas liu husi SAMES, Mesmu infrenta problema ho nasaun balun la aseita atu fa’an ba ita nia rai. Tempu ne’eba, Iha prosesu nia laran hein mos suplai ne’ebe ho kuantidade barak liu husi WHO. fulan hirak tuir mai hetan donasaun Sosa mos suplai medikamentu nian ba nasaun ida ne’e. Tanba  presija  duni tamiflu atu suficiente iha nasaun ida ne’e, ho ida ne  aranja kedas kontener rua hodi bele rai suplai hirak ne’e ho temperatura  ne’ebé hanesan. Suplai seluk ne’ebé importante mos hanesan “ekipamentu proteksaun pesoal/ PPE”,ventilador rua, Digital scan temperatura, Pistola  sukat temperatura, Masker, Luvas, Pasta no Bata/faru plastik.
    - Stok Tamiflu ne’ be agora iha : 24,000 doze ( donasaun husi Japaun, WHO,no
       Suplai husi governu)
    -  PPE : luvas, masker, bata/faru inklui taka ulun no ain nian : sufisienti
    -  Mekanismu ba distribusaun establese ona no bele ona distribui ba hospital
        Nasional no  hospital regional.           

INFORMASAUN NO KOMUNIKASAUN

Fahe informasaun husi media kona ba status gripe A (H1N1) liu husi press releases no  pers konferensia. Halao mos  sesaun interativu   husi radio no televisaun ho pesoal Saúde diskuti kona ba saida maka akontese iha inisiu no lalaok ida ne’e  kontinua fahe  nafatin informasaun iha komunidade. Material ne ‘be espesifiku liu koalia no advoka  kona ba Influenza A (H1N1) desimina kedas iha fulan maiu 2009. Ho asistensia husi WHO no promosaun Saúde, Ministeriu Saúde  kria mos poster ho titulu ‘’ Influenza : Habelar Mensagen, Salva Vida”. Iha mensagen ne  koalia mos kona ba saida maka ita bele halo  no saida maka ita labele halo no ba konsulta mediku wainhira sinte moras. Objektivu ne’e atu fo  mensagem ne’ebé simplis ba ema  atu halo asaun proteje  sira nia aan husi flu, inklui etika mear ne’ebé loos, Fase liman no oinsa hadook a’an wainhira moras. Mensagen savi ne’e avisu ba komunidade husi Radio Timor Leste durante fulan Maiu no junhu.

 Ho demonstrasaun hirak ne’e presija atu hasae konhesementu kona ba pandemia H1N1 2009, ’’  liu husi desenvolve poster Influenza : Habelar Mensagen, Salva Vida’’ no publika iha Diario Nasional durante fulan setembru. Iha fulan setembru mos hasai video spot ne’ebe desenvolve iha  WHO regional ne’ebé maka traduz no hato’o iha Televisaun Timor Leste. Mensagen ne’e hato’o kona ba ‘’oinsa moras ne’e hadae’t no saida maka atu halo hodi proteje sira nia aan no sira nia familia.
 Iha mos informasaun kona ba grupo risku no saida maka grupu vulneravel sira bele halo, avisu mos hato’o ba komunidade liu husi Radio Timor Leste  fin setembru to’o outubru no hetan aprovasaun husi Departementu Promosaun da Saúde.
Bainhira kazu  rua primeiru ba gripe A H1N1  konfirmadu iha rai ne’e, Ministeriu Saúde halao kedas konferensia da imprensa iha dia 3 agostu. Tuir mai wainhira iha kazu ne’ebé konfirmadu, Hanesan babain media sempre  informadu.

Advokasia liu husi ita nia Parseirus
Pamflet ka brosur inisiu hahu ho sintomas no informasaun detailhu kona ba virus no transmisaun inkui tratamentu ne’ebé mak iha desenvolve no uja ba passageirus ne’ebé  tama mai airoportu no grupo seluk. Cruz Vermelha Timor Leste( CVTL) involve mos iha printing ba revisaun brosur ne’ebé maka  fahe ba sira nia voluntariu Saúde no pesoal Saúde seluk.  Tuir mai avisu  husi nasaun ne’ebé hetan kazu rua premeiru konfirmadu ba H1N1, no update ba moras no fo advokasia ne’ebé maka halao husi pesoal Saúde husi distritu, Organizasaun governu no non Governu ho mos staff Saúde husi diferente embaixada.
Aleinde nee hatutan mos informasaun ba igreijas no voluntariu Saúde nian.

Planu ba oin :

hanesan pandemia ne’ebé kontinua kritiku hadae’t no agora dadauk ativu iha Northern Hemisphere. Flu ida ne’e dalabarak akontese diak rasik maibe bele kauza mate liu-liu ba ema  idade <65 anos. Dalan ida  ba ema hodi proteija sira  nia aan liu husi hetan vasina ne’ebé maka atu fornese mai nasaun  ida ne’e.

Vasinasaun

Planu  vacinasaun ne’ebé apropriadu no efektivu  finaliza ona iha fulan dezembru liu ba. Iha planu ne’e identifika mos   grupu prioridade no  sistema oinsa  atu ezecuta planu ne’e tuir tempu. Maski Planu vasina nian halo tia ona haleu iha mundu tomak, maibe sei iha sinte tauk/la fiar kona ba vasina no nia efektivu husi vasina rasik. To’o agora vasina ne’e hatudu diak no par/apropriadu ho virus pandemia no planu ba vasinasun tenki rekonhese katak efek samping husi vasina ne’e hanesan mos ho vasina seluk maibe ho efek samping ne’ebé moderadu no temporariu deit.
Timor Leste hanesan nasaun ne’ebé prepara ona no  hetan fahe  120,000 doze vasina. Ita espera katak donasaun vasina ne’e sei to’o no distribui iha fulan fevereiru.
Maksi stok uja ona fulan hira liu ba, Maibe planu atu aumenta lao nafatin. Ida ne’e importante tanba to’o agora seidauk iha indikasaun klaru kona ba bainhira pandemia ne’e atu para. Suplai agora iha  nasaun ne’e mos  sei sufisiente relasiona ho kazu ne’ebé sei kiik kompara ho nasaun seluk.MS01  

No comments: