Tuesday, September 14, 2010

progresu dezenvolvimetu Ministeriu Saude

                              Dezenvolvimentu Ministériu da Saúde To’o Oras Nee

foto hamutuk entre Ministru Saude, Vice Ministra, DG MS Etc. iha ceremonia tomada de posse ba Direktor Geral no Konselu administrasaun SAMES  foto (carinton)
1. Ministériu Saúde husi Ahukudesan to’o Monta Aliserse

Dezenvolvimentu Sistema Saúde Nasional Timor-Leste, iha nia Istória husi zero ahukudesan molok to’o iha rezultadu nebé oras nee ita iha agora. Iha tempu nebá sistema laiha, infraestruturas saude barak hetan estragus, hasoru povu iha kondisaun ida nebe uma sunu hotu, hahan laiha, buat hotu-hotu nebe sira presiza ba sira nia nesesidade difisil atu hetan no imagina situasaun saude iha tempu nebá oin sa! Iha situasaun nunee Timor-Leste iha deit medikus menus husi ema nain 50, iha espesialista ida deit, iha duni enfermeirus no parteiras hamutuk besik rihun rua ho professional auxiliaries sira seluk nebe nia númeru menus tebes. Profesionais saude sira nee em geral laiha konhesimentu ou esperiensia iha administrasaun no jestaun, ho brani, hakarak no fiar malu deit mak sai modalidade ba sira hodi harí Ministériu Saúde nia. Liu tan ida nee apoiu lojistika no finansiamentu limitadu.

Iha loron 20 fulan Maiu tinan 2002 Ministériu da Saúde estabelese ofisialmente iha Primeiru Governu Konstitusional nia mahun, prioridade ba Ministeriu da Saúde liu-liu atu asegura prestasaun servisus saude liu husi re-estabelesimentu sistema saúde nasional, dezenvolvimentu rekursus humanus, no defini matadalan ba dezenvolvimentu sector saude ba oin.

Perfil social no ekonómiku Timor-Leste iha tempu nebá klasifika nudar nasaun nebé kiak liu iha mundu, moris kiak, moras, malnutrisaun sai problema principal nebé dezafia teb-tebes. Ministériu Saúde tenta atu loke fila fali Centru Saúde hotu-hotu, Postu de Saúde balun, servisu iha hospital lima no halao servisus ho ONG atu tulun iha areas balun no halao clínicas moveis ba fatin nebe populasaun presiza tebes mesmu ke pesoal saude la to’o, no lojistikamente difísili. Rehabilita mos Infra-estruktura sira no defini polítikas nudar dalan no mos komitmentu hamutuk atu halao knar sira hodi responde no mos hadiak estatutu saúde.

Metas ba tinan lima atinji duni, aliserse fundamental monta no hatutan to’o agora. Perfil Saúde Timor-Leste tuir Dadus Demográfikus Saúde iha 2003 no Sensus iha 2004, hatudu inan mate 860 husi 100.000 nadus vivus, labarik menus husi tinan 5 mate nain 125-145/1000 labarik nebe moris, bebé mate nain 88 molok halo sira nia aniversáriu ba tinan ida, Taxa Fertilidade Inan sira 7,8.

Ministériu Saúde kontinua ho problemas desequilibriu iha asesu liu-liu iha sukus la regular, kobertura programas nafatin labele atinji alvus nebe universalmente konsideradu seguru atu prevene ema husi moras, halao desenvolvimentu rekursos humanos iha Instituisaun Ciencias de Saúde maibé la hean kedas professional nebe presiza, haruka estudantes medisina maibe lori tempu atu sira fila no halao servisu, hospitais no centru saude foun harí maibe laos fácil atu bele funsiona hodi bele resolve problema saude hotu-hotu. Faktor determinantes hanesan seguransa aihahan, asesu ba be mos no saneamentu, uma saudavel, estradas no eletrisidade, edukasaun no konhesimentu ba saude, kampu de trabalhu no esperiensia eh matenek atu hetan servisu, rendimentu no kondisaun moris iha familia hotu-hotu kontribui ba nivel saúde nebe ita iha.



2. Ministériu Saúde husi Meadus 2007 to’o Agora



Ministériu Saúde iha IVGC RDTL nia mahun bainhira simu atu hatutan knar ida nee iha meadus 2007, kaer metin kedas prinsípiu balun katak ema Timor oan tenke halo duni buat hotu-hotu ba sira nia an no sira nia povu nudar espíritu nasionalismu, tenke iha dedikasaun nebé a’as no tenke hametin profesionalismu. Lia fuan hirak nee Dr. Nelson Martins expresa iha kedas loron primeiru bainhira nia ba iha nia fatin servisu no mos repete nafatin iha eventus importante balun nebe mak nai-ulun nasaun nia sira seluk mos marka sira nia prezensa no iha distritu.

SISCa nudar estratéjia ba dala uluk atu hakbesik servisu saúde ba povu iha suku hotu-hotu ho sira nia partisipasaun, planu no desentralizasaun orsamentu liu husi pasta mutin atu responde imediatamente nesesidade iha area prestasaun servisu iha fasilidades saúde hanesan Centru Saúde, Postu Saúde, no Hospital sira. Besik atu kompleta tinan tolu ona infra-estrukturas foun aumenta, alem de fasilidades de saúde hanesan Postu Saúde hamutuk 193, Centru Saúde 66, Hospitais de Referensia 5 iha Distritu nebé estratégiku no Hospital Nasional funsiona hotu ona, iha mos fatin ba inan sira hein partus, halo mos akomodasaun balun ba profesionais de saúde sira, sistema de apoiu hanesan kareta, ambulansias no motorizadas, radio no telephone iha atu suporta halao servisu diak liu. Esforsu barak mos Ministériu da Saúde halo atu responde ba problema malnutrisaun iha Timor-Leste liu husi programa suplementasaun mikronutriente no aihahan ba grupus nebe iha risku boot liu, servisu hamutuk ho sektores governu nian nebe relevante no mos ho ajensias internasionais sira. Atensaun saúde fo dadaun ona ba moras nebé hadaet, inklui melhoramentu jestaun ba moras mental, dental, matan no atensaun special ba idosos sira. Iha area dezenvolvimentu rekursos humanos, Ministériu Saúde suporta hela instituisaun nasional hanesan UNTL no ICS hodi halo formasaun alem de médikus, halo mos formasaun ba enfermeiros, parteiras, analistas, anastejistas, farmasistas. Servisu nafatin ho instituisaun rai liur nian atu halo formasaun nafatin ba areas medikus espesialistas no areas saude sira seluk nebe espesilaizadu liu, no iha area jestaun hanesan ba hasai masjistradu no doutoradu hodi jere Ministériu Saúde diak liu. Esforsu atu hadia area jestaun inklui hadia disponibilidade dadus nebé akuradu no adekuadu liu husi rejistu saúde familiar, melhoramentu sistema informasaun saúde, no kria kapasidade ba kona ba peskiza hodi permiti desizaun polítika, planeamentu no alokasaun rekursus ho baze ba evidensia nudar prosesu nebé hadiak ba nafatin. Melhoramentu iha jestaun rekursos humanus hetan atensaun maka’as liu husi lei regime kareira espesial hodi promove no no fo insentivu ba motivasaun no profesionalismu ho objektivu atu hetan kualidade servisu nebé diak ou hodi lia fuan seluk komunidade hetan satisfasaun ba servisu nebé sira simu.

Progresu hirak nee hatudu buat balun ona nebe mak Ministériu Saúde tenke halo iha periúdu ida nee, nebe konsistente nafatin atu atinji vizaun Ministériu Saúde ida nebé dook, atu resolve problemas saude nebé hasoru no hakat ba nafatin.

Prosesu planu estratéjiku nebe mak oras nee lao, Ministériu Saúde projekta nivel saúde cidadaun ba tinan rua nulu mai, determina rekezitus nebe presiza iha tinan lima, tinan sanulu, tinan sanulu resin lima no tinan rua nolu mai atu nia povu bele goza duni ninia independensia nee. Rekursos Humanos, infraestrukturas, sistemas de apoiu no ninia finansiamentu nudar rekezitus fundamentais atu realiza misaun sira nee. Planu estratégiku nee fo matadalan kona ba saída mak Ministériu Saúde tenke halo hodi atinji nivel saúde no bem-estar povu ida nebe mak ita hakarak hodi hasae ita nia dignidade nudar nasaun independente.

Rezultadu preelimária analize dadus demográfikus 2009 husi Direksaun Geral Estatístika Nacional Ministériu das Finanças ho apoiu husi espesialistas husi Organizasaun ONU iha Timor-Leste hatudu indikadores katak Esperansa de vida >60 anos, mortalidade maternal tun ba 450 (tur relatóriu iha 2008) Mortalidade Infantil tun 44/1000 no mortalidade labarik menus husi tinan 5, iha 64/1000, kompara ho situasaun 2003 no 2004. Rezultadu nee pozitivu no ida nee mak sasukat katak iha melhoramentu.

Ita sei sura nafatin ho aproximasaun, estratégia nebe lori susesu nudar esperiensia atu kontinua atu halo diak liu tan, frakasus no falhansas nudar lisaun atu aprende no hadia, bainhira ita hili opsaun no alternativas nebé diak liu atu resolve problemas de saúde ou lori dezenvolvimentu saúde ida nebé diak liu, sukat ho ita kbiit nebé mak iha.

Iha tempu ukun an nee opurtunidade nakloke, dalan ba ita luan, ita nia mehi ba servisu saúde hakarak diak liu, nudar nasaun ita hotu sente orgulhu se karik ita bele responde nesesidade saúde hotu-hotu ba ita nia an rasik iha oras nee, maibé buat hotu sei realiza ho vizaun ida nebé klaru, sukat ho ita nia kbiit orsamentu no tempu, problemas saúde nebé urgente no emergensia liu tenke responde uluk.

Ita hein ba Krítikas no konselhus nebé atu hadia no dezenvolve Timor-Leste diak liu ba aban MS01

No comments: