Monday, February 21, 2011

Diskursu ministru saude Dr. Nelson Martins iha Dialogu ho Komunidade sub-Distritu Fatuberliu, Distritu Same


17 fevereiru 2011
Agradese teb-tebes ba partes hot-hotu ne’ebé simu ami iha fatin ida ne’e. Ami nia planu mai iha sub distritu ida ne’e atu halo supervizaun, No evaluasaun ba knar nain saude sira no oinsa atu hare diretamente progressu servisu knar nain saude sira nian iha terenu.
Atu informa ba Maluk sira hotu ne’ebé ohin marka prezensa iha fatin ida ne’e katak, Hau nia vizita mai iha Fatuberlihu ho Sub Distritu Alas ida ne’e atu kompleta hau nia vizita hale’u Sub-Distritu ne’en nulu resin lima iha rai doben ida ne’e.
Ami tama kuaze postu saude hot-hotu, Analiza servisu, oinsa bele hadia liutan servisu, oinsa bele fo assistensia ne’ebé diak liu ba ita nia populasaun.
Difikulidades no dezafius ne’ebé administrador hato’o iha ninia intervensaun ne’e la’os akontese iha fatin ida ne’e de’it maibe akontese kuaze iha teritoriu laran tomak. Iha inisiu 2007 wainhira hau mai halo vijita iha Distritu Same, Kuaze CHC barak mak seidauk iha, Postu saude barak seidauk hari no balun ate a data seidauk hari. Progresu no realidade hatudu katak agora dadaun ita komesa iha mudansa.
Agradese ba inan aman sira ne’ebé fo sira nia oan ba hasai kursu konaba medikus, Parteiras, no profesionais saude oi-oin. Hau kontente teb-tebes wainhira hau rona katak iha Distritu Manu fahi Fatuberlihu nia oan barak mak sai hanesan knar nain saude hale’u teritoriu ne’e.
Hodi Ministeriu saude liu-liu Governu RDTL hau apresia no agradese teb-tebes ba ita bo’ot sira nia esforsu.
Oinsa planu Ministeriu saude nian iha area rekursus umanus, liu-liu hareba realidade katak susar atu haruka ema seluk ne’ebé la’os Distritu ne’e nia mai hala’o knar iha ne’e. Nune’e iha governu anterior Estadu hola desizaun ne’ebé brani teb-tebes haruka estudante rihun ida ba Cuba hodi hasai sira nia kursu konaba Medikus. Rekruta husi fatin hot-hotu, Rekruta husi Sub-distritu hot-hotu.
Agora dadaun Ministerio saude Esforsu makas, Atu reintegra sira atu tama hikas ba instituisaun estadu. La kleurtan iha fin fevereiru 2011 ita sei iha 465 estundantes timor oan ne’ebé iha cuba, Agora dadaun kompleta ona kintu no sestu anu iha ne’ebá atu mai hala’o sira nia estaziu iha ne’e, Hodi apoia sistema saude.
Tinan rua taan ita sei halo graduasaun ba estudante medisina geral bazika. Se buat hotu lao diak tinan tolu taan ita sei iha 503 medikus.
Atu hateten katak sei fahe Dotor ida iha kada suku ita atinze ona. Nune’e atu hateten ba maluk sira katak ministeriu saude sei la hamriik ho dotor de’it, Iha parteiras, Analista, Infermeirus, Farmasistas, tekniku radiolozia, tekniku laboratoriu no partes oin-oin ne’ebé agora dadaun ministerio da saude investe ba.
Planu recursus umanus ba 2030 ami investe ona iha ne’ebá, Iha 2008 ami lidera ekipa ida ba Filipina, hasoru Ministru Saude Filipina, Reitor UP univesidade Filipina. Hafoin vijita ami konvida sira atu mai hamutuk ho UNTL liu husi Ministeriu saude RDTL hodi loke DIII ba parteiras, no Infarmazen.
Ho okaziaun ne’e ami rekruta duni suku nia oan sira, Tinan-tinan ami rekruta nain rua husi kada suku iha teritoriu laran. Iha tinan 2011 ne’e kuandu buat hotu lao diak ami sei halo graduasaun ba 38 parteiras no seluk infermeirus ho total 68 pesoas DIII.
Nune’e atu informa de’it katak ministerio saude iha tinan 30 nulu ne’ebé mai, sei la iha taan parteiras ka infermeirus hanesan uluk dehan SPK, minimal bachelor degree. Ne’e mak planu ministerio da saude nian hau fiar katak sei iha Dotor 1 iha kada suku iha tinan 30 ne’ebé mai agora.
Iha tinan 2010 Ministeriu saude RDTL haruka ona medikus hamutuk 18 ba hasai sira nia espesialidade iha Padjadjaran UNPAD Indonesia, Nain haat iha UI, Nain ne’e agora dadaun atu ba ona undana bali hodi hasai espesialista, Nain rua Fiji, Nain rua iha Filipina ne’e para atu komesa ona eskola espesialista.
Vizaun ministerio saude nian iha 2030 iha suku ida sei iha dotor ida, parteira rua, imfermeiru rua Analista ida iha kada suku.
Timor leste sei sai hanesan Nasaun ne’ebé ho rasio dotor/populasaun terbaik iha Asia nia laran. Konaba infra-estrutura ita sei presiza taan 750 postu sanitariu. Hareba realidade ho kapasidade orsamentu ne’ebé agora dadaun ita iha agora dadaun timor leste foin iha 180 postu saude. Neneik mais bebeik ita kontinua lao nafatin belun sira.
Ita sei halo taan centru saude lima, Ospital Distrital sanulu resin tolu ho kapasidade kamas 50 to’o 75. Ospital regional 2 ita sei halo taan ita nia Ospital nasional ida ho kapasidade kamas 400 too 500 ne’e programa ba oin. Ita sei la hare taan Malaria, iha fulan marsu agora ministerio saude sei deklara eleminsaun lepra iha timor. Prevalensia Lepra tuun ona menus husi 1 %. Moras sira hanesan uluk polio, agora la iha ona, Tifus, Diteria agora la iha ona.
Moras malaria tinan-tinan tuun makas, tanba partisipasaun komunidade nian, SISCa ami sempre hala’o. Halo limpeja ba ita nia uma sor-sorin hela iha uma ne’ebé saudavel, labele husik bee nalihun arbiru.
SISCa la presiza Cede, Postu, SISCa bele halo iha natar laran, Ai okos, cede Suku, Bele halo iha kapela. SISca bele halo iha fatin ne’ebé de’it SICa presiza tebes partisipasaun Masimu husi komunidade sira nian.
Demographic health survey ne’ebé foin lalais hala’o hatudu rejultadu diak teb-tebes, Taxa mortalidade infantil tuun makas, Husi 60 ba 44 % hatudu katak ita atinze ona mentas dezinvolvimetu millennium ba taxa mortalidade infantil. Taxa mortalidade maternal mos tuun makas, timor oan sira uluk ne’ebé rata-rata oan 7 bazeia ba estudus agora dadaun uma kain ida kuaze hetan oan liama.
Kbiit moris ka harapan hidup ne’ebé populasaun timor leste iha bazeia ba estudus no survey hateten katak rata-rata mane kbiit moris 61 no feto kbiit moris 62.
Maske atravesa dezafius no difikulidades oin-oin maibe timor leste tenki lao ba oin nafatin. Ministerio da saude sei esforsu aan makas hodi atinze MDG’s Oin-oin Rai REPUBLIKA IDA NEE. MS001

No comments: