Wednesday, March 26, 2014

Kapasita pesoal Saúde kombate dengue iha Timor Leste

Husi. Carinton Salazar G Freitas

Timor leste hanesan area endemika ba moras dengue, tanba tinan-tinan sempre mosu kazu dengue ne’ebé aas. Tuir dadus husi departamentu vigilansia hatudu katak tinan ida ne’e hahu husi fulan janeiru too marsu, hetan kazu ne’ebé aas ho total numeru 539 kazu. Maioria husi kazu ne’e ita hetan iha distritu dili ho total 432 kazu, baucau 33 kazu, viqueque kazu 31, ainaro 11, covalima 11, manufahi 9, likisa 6 manatuto 5, no aileu 1 husi total kazu ne’e ema nain rua mak mate.

Bazeia ba realidade ne’e Ministériu Saúde servisu hamutuk ho OMS realiza treinamentu ida atu bele responde problema konaba dengue. 
Treinamentu ida ne’e nia objetivu mak:

Hasa’e kapasidade medikus no imfermeirus atu maneje dengue la komplikadu no dengue grave iha OPD nomos iha emergensia. 

Hasa’e konhesimentu medikus no imfermeirus iha parte treinamentu no segimentu ba kazu diagnostiku nudar dengue. 

Haforsa kolaborasaun ekipa entre medikus no imfermeirus sira hotu.

Partisipantes sira hamutuk 35 pesoas mai husi ospital nasional, ospital referais no ospitais sira ne’ebé iha sala internamentu, ne’ebé konsidera iha kazu dengue. Hanesan dili 21 pesoas, baucau 2 mediku ida nomos imfermeiru ida, Maliana 2, oekuse 2, suai 2 maubise 2, manatuto 2, no vikeke 2. Treinamentu ne’e halao husi Ministériu Saúde departamentu kontrola doensa kontajiozas programa ba dengue. Treinadores expert nain haat mai husi OMS mai husi Thailandia ne’ebé kompostu husi dotores nain 2 no imfermeiru nain rua.

Treinamentu ne’e realiza durante loron 5 nia laran hahu husi 24 too 28 marsu 2014 iha salaun inkontru HNGV Dili treinamentu ne’ebé refere hetan fundus husi Ministériu Saúde nomos parseirus. MoH

Loron Mundial Saúde Orál “Hasa´e sensilibilizasaun ba estudante sira kona-ba Ijíene Orál no Prevensaun ba moras ibun no nehan”.

 Carinton Salazar f Gonzaga

Dili, Palácio das Cinzas. Serimónia selebrasaun Loron Mundial Saúde Orál ne´ebé kada tinan profesionál saúde orál sira komemora hodi fo inspirasaun no esperansa ba knaar na´in saúde orál sira hahu husi médiku dentista, enfermeiru no tékniku sira atu bele fo sira-nia knaar no responsabilidade profesionál. Hodi hanoin ida ne´e mak Federasaun Dental Internasional (FDI) iha Jenebra ne´ebé hetan partisipasaun husi rai 50 deside hodi komemora iha mundu tomak tinan ida ne´e iha loron 20 fulan Marsu.
Komemorasaun Loron Mundial Saúde Orál ne´ebé hala´o iha Eskola Primária Manleuana hetan partisipasaun  husi, Vise Ministra Saúde Asuntu Étika no Prestasaun Servisu, reprezentante husi OMS, Diretór Jerál Ministériu Edukasaun, Diretór Saúde Públika Ministériu Saúde, Diretór Marketing Unilver Singapura, Xefe Departamentu husi Ministériu Saúde, profesor sira husi Ministériu Edukasaun, estudante nomos komunidade sira.

Vise Ministra Saúde iha ninia intervensaun hatete katak ´agora dadaun Ministériu Saúde kontinua halo esforsu maka´as atu bele lori saúde besik liu ba komunidade, husu ba povu Timor-Leste tomak liu-liu ba labarik sira atu kontinua fó protesaun ba sira-nia saúde lorloron´.

Sorin seluk Diretór Saúde Públika Ministériu Saúde, Carlitos Coreia Freitas, haklaken liu husi ninia diskursu katak rekursu umanu ne´ebé Ministériu Saúde investe to´o ohin loron iha nível fasilidade saúde tomak mak:médiku ne´ebé agora dadaun servisu ona iha Ospitál Nasionál no Referal 14 %, husi rasio 76 médiku jerál; ba Sentru Saúde 9 % husi rasio 78 médiku jerál. Signifika katak, to´o tinan 2030 ita presiza na´in 131 hodi kompleta fasilidade saúde tomak.

Enfermeiru ne´ebé servisu ona iha Ospitál Nasionál no Referal 15 %, husi rasio 52 enfermeiru; ba Sentru Saúde 32% husi rasio 130 enfermeiru. Signifika katak to´o 2030 ita presiza enfermeiru na´in 182 hodi kompleta fasilidade sira.

Médiku espesialista no tékniku laboratóriu seidauk iha rekursu
Fasilidade saúde ne´ebé iha Rekursu Umanu ona mak hanesan
Iha (poli gigi) 17%
Atividade SISCa 58%
Programa saúde eskolár (UKGS) 24%
Atividade Outreach 1%
Atu hadia diak liu tan Programa Saúde Orál iha futuru mak Unidade Saúde Orál - Departamentu Kontrolu Moras La Hada´et no Mental, Diresaun Nasionál Saúde Públika servisu hamutuk ho Ministériu Edukasaun no empreza Unilever ne´ebé servisu hamutuk ho Ministériu Saúde hodi produs broxura, kamizola, eskova no pastadente ba Ministériu Saude.