Thursday, March 31, 2011

Diskrusu Vice Ministra da Saude, RDTL Iha Kampanha Nasional Ba Advokasia Nutrisaun


“NUTRISAUN DI’AK SUPORTA DEZENVOLVIMENTU
TIMOR LESTE”

Kampanya Advokasia Nutrisaun


Exelentissimo:

Distintos konvidadus Senhoras e Senhores

Maluk tomak hosi Ministerio da Saude no Ministerio sira seluk.
Reprezentante hosi Agencia Organizasaun Nasoens Unidas (ONU)nian, NGOs sira, Organizasaun Sociedade civil tomak,

Loron di’ak no susesu di’ak ida ba ita hotu iha fatin ida ne’e, hodi hahu inicia kampanya advokasia nutrisauan iha tinan ida ne’e
Malnutrisaun hanesan problema publiku ne’ebé kompleksu tamba faktores barak maka halo impedimentu ba sobrevivensia inan no labarik sira, ne’ebé kontribui ba mortalidade no morbidade sei as iha Timor Leste, ida ne’e maka sae preokupasaun boot tebes ba ita hotu.

Edukasaun no pratika maka dalan ida atu muda ema nia hanoin no hahalok ba pratika moris saudavel hodi atinji estatuto nutrisaun ne’ebé optimu, liu-liu iha grupu vulneravel sira. Responde ba preokupasaun hira ne’e, no bazeia ba planu anual Programa nasional nutrisaun 2011 nian programa sei fokus liu ba kampanya advokasia nutrisaun hodi hasae konsiensia ne’ebé as iha nivel hotu-hotu, hahu husi nivel altu to iha nivel komunidade, Aldei Sukus, liu husi atividade SISCa atu bele tau problema malnutrisaun hanesan kazu importansia ne’ebé sei fo impaktu ba dezenvolvimentu ema ba futur, liu-liu maka hasae konsiensia pratika nutrisional.

Atividade kampanya advokasia ne’e mos hanesan parte ida atu refleta ba politika no planu de asaun kona ba Deklarasaun Komoro iha data 18 de Otubru 2010, Relasiona ho komemorasaun Loron Mundial Aihan, ho Komitmentu husi Ministerio 7 atu Hakotu Hamala no malnutrisaun. Ministerio da Saude responde ba atinjimentu Meta Dezenvolvimentu Meleniu (MDGs 1,4,5,6) hodi hare ba planu estratejiku saude nian hodi asegura Timor oan Saudavel iha Timor Leste Saudavel ,ne’ebé sei lases husi ema idak-idak nia direitu atu bele asesu ba saude no asessu ba aihan ho kualidade no nutrivu.

• Hadia nutrisaun ba Dezenvolvimentu maka planu no vizaun Ministerio da Saude, Departamentu nutrisaun katak, Timor Oan ho estatutu nutrisaun di’ak ba Dezenvolvimentu, maka missaun programa hodi asegura servisu asistensia nutrisaun ho kualidade ba ema hotu tuir nessesidades espesifiku, asegura ema hotu ba asesu aihan nutrivu liu husi promusaun edukativu ba konhesimentu, atetudi no pratika, i promove partisipasaun familia, komunidade no parte intersadus seluk ho objetivu Hasae konsiensia husi nivel hotu-hotu ka ba ema sira ne’ebé foti desizaun atu kompriende kona ba kontribuisaun nutrisaun di’ak ba dezenvolvimentu humanu no ekonomia

Atividade ne’ebé sei halao
• Halao advokasia iha nivel altu, sira hodi tau importansia ba problema malnutrisaun ne’ebé sei as, no investimentu programa hodi hasa’e rekrusus humanu, Hadia infraestrutura hodi resolve mukit
• Halao advokasia iha nivel mediu, maka, ba dala uluk sei halao sorumutu ba instituisaun hotu, bazeia ba planu prioridade 2011 hodi hetan planu de asaun ne’ebé justu ba implementasaun Distritu
• Halao advokasia iha nivel Distritu atu asegura ema hotu ba asesu aihan nutrivu liu husi promusaun edukativu ba konhesimentu, atetudi no pratika, i promove partisipasaun familia, komunidade no parte intersadus seluk
• Involve parte intersadus sira hodi halao advokasia iha nivel komunidade sei halo iha postu SISCa sira iha teritorio tomak, tuir orario SISCa husi fulan Abril to Dezembru 2011

Targetu ne’ebé hakarak atinji husi kampanya advokasia ne’e maka:
• 13 distritu implementa kampanya advokasia
• 65 centru da saude no hospitais sira iha tinan tomak sei reforsa edukasaun
• 452 postu SISCa halao atividade promusaun e edukasaun nutrisaun

Ikus liu hau hakarak hato’o hau nia apresiasaun ba ita boot sira hotu ne’ebé fo kontribuisaun ba kampanya advokasia ida ne’e, hodi hadia kualidade humanu nudar investimentu ida husi parte saude ba dezenvolvimentu Timor Leste, No agredesimentu boot ba no obrigada, ba USAid, UNICEF, WHO, no, Parseriu sira seluk ne’ebe fo mos suporta no komitmento ba advokasia ida ne’e, Hodi bele asegura katak nutrisaun nee ba ema hotu iha Timor Leste

Espera katak ita hotu ho vizaun ida liman barak hodi halao kampanya ne’e susessu

“ Mai Hamutuk Ita Hasae produsaun lokal no promove pratika ne’ebé optimu ba fo han labarik ho sucesu hodi hadia nutrisaun ba dezenvolvimentu Timor Leste ba Futuru”.

Obrigada,

Dili, 29 de Marsu de 2011
Vice Ministra da Saude,RDTL
Madalena Fatima M.H.C. Soares B.Ns

Sunday, March 27, 2011

Diskursu Ministru Saúde, DR. Nelson Martin,MD,MHM,PhD iha Komemorasaun Loron Mundial ba TBC.


Bazartete saude-semanal, loron 23 Marsu 2011, Governu Timor-Leste liu husi Ministerio Saude deklara ba mundu kona-ba eliminasaun moras Lepra hanesan problema saude publika iha Timor-leste.

“Maluk sira, Liliu ba veteranus sira ba maluk rejistensia sira, Ita nia luta ba libertasaun mak ida ne’e duni, uluk hahu moris iha 1975 kuandu hotu-hotu hateten katak luta ba libertasaun total dalan naruk tebe-tebes to’o ona iha luta ita liberta ona ita nia patria iha 1999, Ita hotu-hotu asiste rasik.
Maibe atu luta ba liberta ita nia povu presiza tempu naruk knar Ministerio Saude nian ho apoiu tomak no sosiadade sira hotu atu kontinua luta liberta povu husi moras oi-oin, moras ne’ebe mak oho ita nia ema bara-barak tebe-tebes hanesan moras TBC, Lepra, Malaria, Deman berdarah, no moras selu-seluk tan inklui malnutrisaun. Maluk sira fiar ba Distritu liquisa ne’e iha istoria rasik duni iha 1998 wainhira ita estabelese programa TBC iha timor leste, ami mai servisu iha ne’e hari alberge ida iha Maubara fiar deit katak ita nia maluk falintil barak mak hetan isin diak iha ne’e.

Sira ne’ebé kaer kilat hetan mear ita lori tuun halo tratamentu iha fat-fatin ne’e atu hateten katak ita nia gerileru sira barak mos hetan moras ida ne’e, Padres no Madres barak mos hetan moras ne’e, Ita konsege kura, Dotor no infermerus barak mos hetan moras ne’e maibe ho tratamentu itensivu no hemu aimoruk tuir duni reseitas ne’ebé ita fo no pasientes sira hetan iha klinika ka centru sira neba konsege ita salva ita nia komunidade lubuk ida vida husi moras ida ne’e.
Apoiu igreja husi 1998 konaba moras ne’ebé refere iha 2009 mak ita foin atinje target husi OMS organizasaun Mundial Saude ka WHO. Iha hateten katak atu hetan 70 % kazus TBC iha komunidade nia leet lori mai atu kura 85 % husi kazu ne’e tenki kura. Hirak ne’e hotu ita atinje iha 2009. Tema ne’ebé ohin ita hotu hamutuk hare iha ne’e katak ita hotu hamutuk halo transformasaun para it abele halo eliminasaun. 23 Marsu Ita selebra tiha ona loron espesial ida mak hanesan eliminasaun ba moras lepra hanesan moras saude publiku iha Timor. Nune’e ita iha komfiansa boot atu iha 20 anus ne’ebé mai ita deklara ba mundu katak eliminasaun ba moras TBC hanesan moras saude publiku iha Timor leste.

Hau fiar teb-tebes ida ne’e tanba esperiensia desde iha 1998 ita komesa programa ida ne’e ohin ita hare rejultadu diak. Wainhira iha governu tranzisaun timor leste lansa ninia programa nasional TBC iha tinan 2000 ho ninia prevalensia 800/100.000 populasaun. Barometru ba moras ne’e boot teb-tebes. Aproveita ho oportunidade ida ne’e hau hakarak hato’o ba komunidade no povu tomak timor leste katak agora dadaun prevalensia tuun ba 328/100.000 populasaun atu hateten katak sei la to’o 20 anos it abele hatuun ona moras ne’e to’o metade.
“Timor-Leste nasaun foun, Ita atinji tiha ona metas dezenvolvimentu milinium iha area kombate infeksaun iha tubercoluze, ne’e duni ho ida ha’u fo parabens ba maluk sira hotu” Nelson saliente.
Maibe problema sei iha, Dezafiu sei iha maibe se dadus ne’ebe mak didiak tebe-tebes Timor-Leste sei reprzenta nafatin problema tuberculoze ne’ebe mak aas iha ita nia rejiaun asia pasifik.
Multi drug resistance komesa mosu tanba ne’e mak ita serbisu hamutuk ho Kliniku Klibur domin ho doutor rua ne’ebe mai husi Australia ne’ebe atu tau matan ba moras sira ne’e.

Programa barak mak hetan tratamentu diak maibe balu mos ita sei hetan drop out, Ita iha kazu sira ne’e mak kontrubui ba Multi drug resistance, Ita sei iha aimoruk segunda linha ba ida ne’e maibe sei la kuidadu tanba kuandu tama ba faze extreme Multi drug resentence ita problema boot aimoruk laiha TBC sei oho ita hotu.
ita atinji ona target ne’ebe organizasaun saude mundial hato’o, Buka hatete 60% buka iha komunidade nia leet, kura 85% ho ida ne’e ita atinji ona.
Iha oportunidade Ministro de Saude apelu ba xefi- distritu hotu-hotu tenki serbisu makaas halo tuir serbisu serbisu ne’ebe distritu balu halo dadauk ona.
Ita tenki iha komitmentu no optimista boot, Ha’u fiar katak iha tinan rua nulu nia laran ita sei deklara eminilasaun ba moras TBC. Orsamentu pesoal saude sei problema ita nian hotu maibe la kleur tan ita sei atinji iha problema rekursu umanus.
Ba povu Bazartete tomak, Governu anterior ho IV governu buat diak tebe-tebes mak sira halo mak haruka ita nia alin sira ba eskola iha cuba.
Iha fim Fulan setembru ou outubru ita sei halo graduasaun ba 82 mediku jeras baziku, Mediku sira ne’e sei mai iha sub-distritu sira ne’e. Iha fim 2012 600 medikus sira sei hamutuk ho ita boot sira.

Nune’e iha fim 2011 ita sei iha graduasaun ba parteiras ka enfermeirus hamutuk 65 pesoas. 2012 ita sei produz tan 150 kada tinan no to’o iha tempu ida tuir planu estratejiku saúde nasional nian, Ita hatete katak iha 2030, iha suku ida iha 2000 populasaun ita sei iha mediku jeral baziku ida, enfermeiru rua, parteira rua no alinista ida iha suku hodi garante katak populasaun labele moras.
Moras TBC mosu mai molok ita nia nain jesus kristu moris, moras ida kleur los iha mundu hanesan mos ho moras lepra to’o agora seidauk lakon atu hatutan liu taan deit katak ita nia saude iha ita nia liman rasik partispasaun komunidade sira nian iha assistensia SISCa sei garante povu nia moris Saudavel komesa ohin no ba aban bainrua. MS001

KOMEMORASAUN LORON MUNDIAL BA TBC. “SUB-DISTRITU BAZARTETE MARKA ISTORIA FOUN”


Bazartete saude-semanal, Komemorasaun loron mundial ba TBC thubercoluse 24 Marsu 2011ne’ebé selebra iha Sub-Distritu Bazartete hetan partisipasaun Masimu husi knar nain Saude sira, Administrador Distritu, Administrador Sub-Distritu, Direktores servisu personalizados Distritais no Nasionais, Xefe Sukus, Komandante PNTL, Xefe departamentu Ministerio da saude, Responsivel programa TBC 13 distritus no komunidade nebe atusias teb-tebes simu ministru da saude ho nia komitiva ho kantiku tradisional, Tebe, Dahur no sel-seluktan.

Loron 24 Marsu hanesan loron istoriku ba ministerio da saude liu-liu ba TBC nian ka loron mundial ba TBC. Ministerio da saude ho ninia entidades tomak deside celebrasaun loron ida ne’e iha sub-distritu Bazartete hodi komemora loron internasional ba moras TBC iha mundu tomak. Nune’e husi observasaun geral nota katak sub-Distritu bazartete iha koperasaun di’ak tebes hodi kopera ho parseirus sira hodi hatudu rejultadu ida ke pozitivu, Tanba ne’e IV Governu konstitusional liu husi ministerio da saude deside sub-distritu bazartete hanesan alvu ba komemorasaun loron mundial ba TBC ho tema “ ESFORSU KOMBATE MORAS TBC LAO DADAUN HALO TRANSFORMA HODI LUTA BA DALAN ELIMINASAUN”.

Direktor distrital de saude liquisa iha ninia diskursu afirma; Komemorasaun loron mundial ba TBC ne’ebé hala’o iha sub-distritu bazartete hanesan orgulhu boot ida ba komunidade iha parte ne’e tanba ministerio da saude bele hili fatin ida ne’e hanesan alvu ba komemorasaun. Nunee hatoo mos katak mesmu ho kondisaun oi-oin nebe la duun favorese maibe ministru da saude fiar metin nafatin hodi hakat too komunidade sira nia leet hodi komemora loron istoriku ida nee.
Nia salienta aktividade progresu servisu TBC iha Distritu likisa mak; Distritu liquisa iha sub-distritu tolu, 23 sukus, Total habitantes bazeia ba sensus 2010 hamutuk 63.329 pesoas. No ninia area geografika 543 km2 fasilidades saude ne’ebé mak abrange iha Distritu liquisa kompostu husi centru saude 3, laboratoriu ne’ebé apoiu ba programa TBC hamutuk 4, Mak bazartete,Liquisa, Maubara no klibur domin tibar. 18 postu de saude, 6 postu SISCa no mobile klinik hamutuk 29. Alberge rua iha klibur domin ho 25 kamas, alberge Maubara ho 12 kamas. Nune’e atu imforma mos katak alberge Maubara agora la funsiona tanba komunidade iha parte neba la aseita hodi tau ema moras iha fatin ne’e.

Durante perodu 2010 SDS liquisa apoiu mos orsamentu ba alberge sira ne’e maibe alberge klibur domin sei lao ho sira nia orsamentu rasik. Akvidade detekta moras TBC iha Liquisa sei liu husi koko mear tasak no Mikroskopiu tratamentu istimador ne’ebé halao iha progressu tratamentu ba pasientes sira. Realidade hatudu katak wainhira knar nain hetan pasientes ho moras TBC diretamente transfere kedas ba CHC ka haruka liu ba Klinika Klibur Domin ka fatin sira ne’ebé besik iha sira nia sor-sorin.
Durante periodu 2010 total pasientes TBC ne’ebé rejista hamutuk kazu foun ho total 91 kazus, deteksaun liu husi 60 % husi target ne’ebé iha 110. Kazu rejistu ho tratamentu hamutuk 215 no kazu ne’ebe distrui ba adoltu 183 ka 89%, husi kazu labarik hamutuk 24 ka 11% kazu hirak mai husi Sub-Distritu Bazartete, Likisa no Maubara.

Tuir observasaun ne’ebe iha, iha sub-distritu bazartete mak hetan kazu barak liu tanba hetan suporta maka’as husi Klinika Klibur Domin.
Rezultadu evaluasaun ba tratamentu kazu PP positivu ne’ebe rejistu iha 2009 hamutuk kazu 82 hetan susesu ba tratamentu 62 kazu ka 88 % no dook iha kazu 67 ka 8%.
Iha ninia diskursu nia haktuir katak Iha Fulan Dezembru 2010 serbisu hamutuk ho IRR likisa hodi vizita uma kain ou door to door.
Nia informa liutan katak programa ida ne’e kapas tebes CHC likisa hanoin atu kontinua iha suku 23 maibe nesesita orsamentu ne’ebe mak boot no rekursu umanus liliu ba analista tanba iha distritu likisa iha deit ema nain tolu ne’e duni labele kobre ba atividade hotu-hotu hotu maibe sira kontinua garante komunidade nia saude tanba SISCa sempre halao iha ful-fulan hodi detekta moras nebe espalha iha komunidade nia leet. MS001

Wednesday, March 23, 2011

DEKLARASAUN BA ELIMINASAUN MORAS LEPRA IHA TIMOR LESTE NUDAR PROBLEMA SAUDE PUBLIKU


Saude-semanal, Iha kuarta feira 23 Marsu 2011, Loreadu nobel da pas Dr. Jose Ramos Horta prezidente da republika, deklara eliminasaun ba moras lepra nudar problema saude publiku iha timor leste iha salaun ministerio dos Negosius Estrageirus.
Seremonia deklarasaun nee hetan partisipasaun masimu husi, Dr. Nelson Martins, MD,MHM,PhD, Ministru da saude RDTL, Sr.Fernando Lasama de Araujo, Prezidente parlamentu Nasional, Sra.Ameera Haag reprezentante espesial nasoins Unidas iha Timor-Leste, sr. Tatsuya Tanami Direktor ezekutivu Nippon Foundation, Reprezentante Sr. Yohey Sasakaza embasador reprezentativu Organizasaun saude mundial no Sra. Poonam singh, sekretaria Geral Organizasaun Saude mundial Sudeste Asiatiku. Aliened nee hetan mos partisipasaun masimu husi ONG Internasional, Nasional no inklui staff Ministerio da saude RDTL.
Ministru da Saude iha ninia intervensaun hateten eliminasaun lepra nudar problema saude publiku define hanesan tasa prevalensia menus husi 1/10.000 populasaun iha nivel nasional. Nunee iha fin de dezembru 2010 timor-leste atinje eliminasaun ho 78 kazus lepra mak halao hela tratamentu no ninia taxa prevalensia 0.73/10.000 populasaun.
Aproveita ho okaziaun nee Ministru da Saude Dr. Nelson Martins hatoo ninia agradese wain tebes ba SASKAWA MEMORIAL HEALTH FOUNDATION ne’ebe durante nee apoiu no suporta makas ba kombate moras lepra iha timor leste.
Iha parte seluk Ministru da Saude RDTL nee mos akresenta katak ministerio da saude ho ninia entidades tomak iha komitmentu boot atu redus moras lepra ne’ebe refere iha future mai no sei focus tomak iha area ne’ebe moras lepra ninia prevalensia sei hanesan Oekusse, Baucau no Viqueque. No presija tebes parseiru sira nia koperasaun hanesan, OMS, fundasaun Saude memorial, Fundasaun Nippon No Misaun lepra internasional.
Eliminasaun moras lepra iha timor leste nudar saude publiku atinji ona ho implementasaun komprensivu. Ita hotu espera katak ministerio da saude sei deklara taan atinjementu ba TBC, Malaria no sel-seluk taan iha future mai bazeia ba planu 2020 ne’ebe ministerio planeia no sai hanesan mata dalan ba biban hotu ne’ebe sai hanesan ALVU ministerio nian MS001

Rejistu Saude Familiar iha suku Asulau susesu Nutrisaun presija advokasia makas



Observasaun saude semanal iha Suku Asulau nota katak Resjistu saude familiar nebe halao husi knar nain saude sira durante halao assistensia iha sub-distritu Hatolia Distritu Ermera nee hetan susesu. Realidade hatudu katak formatu nebe sira utiliza nee fasil atu hetan relatoriu no bele fo atendementu diak ba inan isin rua sira nia kondisaun. No bele hetan relatoriu nebe fiksu ba Ministeriu da saude rasik.
Nunee aktividade SISCa nebe halao durante loron tolu iha fatin nebe refere hatudu katak profesionais saude sira tama sai uma indentifika inan isin rua hamutuk, 42 no hetan assistensia imediata husi knar nain saude sira, Informasaun nebe Ministru saude simu husi knar nain saude sira iha terenu hateten rejista familiar nee importante tebes tanba it abele hatene inan isin rua hira mak agora dadaun ejiste iha fatin nee nunee fasil atu kontrola.
Wainhira saude semanal koko dadalia ho knar nain saude sira nebe halao aktividade SISCa iha neba sira informa katak dadus nebe sira simu iha servisu sentrais ministeriu da saude la hanesan ho realidade nebe sira rasik partisipa maibe ho SISCa sira bele koleta dadus nebe real no bele apoiu ba rejistu saude familiar nian.
Progresu Programa SISCa nebe ministerio da saude kria ba komunidade nee fasil teb-tebes ba komunidade atu hetan assistensia husi parte oi-oin, No bele garante ema hotu nia moris saudavel tanba iha profisionais saude barak mak suporta programa nee hanesan prioridade ba Governu nian hodi atende ba nesesidade povu nian liu-liu mak sira nebe hela iha area rurais no remotas nebe ijoladu husi Sidade no fasilidades saude sira. Iha parte seluk observasaun saude semanal iha fatin nebe refere identifika katak presija tebes mos hadia meja nutrisaun tanba komunidade presija tebes advokasia no promosaun oi-oin hodi nunee komunidade bele fasil kompriende konaba nutrisaun nee rasik. MS001

SISCa Mak Mata dalan assistensia ba komunidade foho leten


Dili saude semanal, 18 de Marsu 2011 Ministerio da saude liu husi Dr. Nelson Martins MD,MHM,PhD halao vijita de trabalho ba iha area rural hodi hodi fiskaliza diretamente kondisaun povu nian. Sabadu fin de semana kotuk ministru da saude halo vijita ba suku asulau, Sub-Distritu Hatolia, Distritu Ermera hodi fiskaliza diretamente programa Servisu Integradu da Saude komunitaria SISCa ne’ebé implementa iha tinan tolu liu ba.
Implementasaun SISCa ne’e ajuda tebes komunidade sira ne’ebé hela iha area rurais no remotas dalabarak sira la duun kuidadu sira nia aan no sira nia saude.
Ministru da Saude iha ninia intervensaun hateten ohin hau mai iha ne’e no lao tuir fali suku-suku sira atu hare aktividade implementasaun SISCa ne’ebé lansa iha 2007 ne’e lao tuir duni buat ne’ebé planeadu ka lae nune’e realidade hatudu katak demografikamente Komunidade sira iha Susar tebes atu hetan asistensi a wainhira iha tempu udan hanesan iha ne’e kuandu udan boot komunidade susar atu ba lalais fasilidade saude tanba impaktu husi mota loes ne’ebé boot tebe-tebes.
Rejultadu aktividade SISCa ne’ebé durante ne’e lao iha komunidade nia leet fo vantazen boot ba komunidade, tanba ne’e sira antusiaismu tebes simu ministru da saude ho ninia komitiva no komunidade partisipa makas iha aktividade SISCa Asulau Sare ne’ebé halao durante loron tolu nia laran.
Komunidade suku asulau moris ijoladu tebes tanba suku ne’e rasik lokaliza iha mota boot rua nia leet nune’e aktivade SISCa ne’ebé halao ful-fulan ajuda tebes komunidade no husi SISCa mak sir abele hetan assistensia ne’ebé diak no adekuada ita hotu hein katak iha future mai bele iha diferensia ne’ebé boot no bele iha kualidade asistensia ba ita nia komunidade ne’ebé ita nai ulun sira konfesa katak populasaun sira ne’ebé hela iha foho area rurais, area remotas, foho leten no dolok kuak tenki hetan assistensia ne’ebé hanesan mos sidade bele realiza tuir duni implementasaun adekuada. MS001

Monday, March 21, 2011

Diskursu Ministru saude

ba Fakuldade Sciensia de Saude Departementu Parteira no Enfermajen
iha data 19-10-2010

Sua Eselensia Sr Ministru Edukasaun,
Manifiku Reitor Universidade Nacional Timor-Leste,
Kolega Membru Governu sira,
Distintu konvidadu
Señora no señor sira,

Ho honra no orgullu tebes mak hau, hodi Ministeriu Saúde nia naran, hakarak fo’o apresu espesial ida ba ita bo’ot sira nia prezensa iha fatin ida ne’e, ohin, atu hamutuk ho Ministériu Saúde, Ministeriu Edukasaun no UNTL hala’o aktividade Capping Day ba estudantes enfermagem no parteiras Fakuldade Sciensia de Saude kona hanesam aspetu importante tebes, iha dezenvolvimentu kapasidade ba Rekursos Umanos iha setor Saude nia laran.

Fakuldade Sciensia de Saude, hanesan parte krusial, iha dezenvolvimentu Rekursos Umanos Timor-Leste nian, liu husi asaun konjunta, koordenada no integrada husi parseiru sira hotu. Ita bo’ot sira nia prezensa hatudu estímulu bo’ot atu bele dezenvolve asaun hamutuk iha futuru, hodi dezenvolve kapasidade ba Rekursos Umanos iha setor saude fator hirak nebé, iha nasaun ida ne’e, kontruibui atu bele hasae kapasidade, profesional saude hodi hadia asistencia saude ba komunidade iha Timor-Leste tomak..

Señora no señor sira hotu,
Iventu ida ne’e hala’o ba dala rua iha universidade Nacional Timor-Lorosae Fakuldade Sciensia de Saude, komesa lansamentu hahu kursu iha UNTL iha data 16 Setembru 2008 ho estudantes nain 80 I fahe ba Departamento 2 (Departamento Enfermagem no Departamentu Parteiras)

Prosesu aprendizazen hala’o ba ona tinan 2 resin iha UNTL agora estudantes sira tenki prepara aan ona atu tun ba halo pratika iha Ospital no Sentru de Saude tuir kurrikulum ne’ebe mak defini tiha ona maibe tuir tradisaun akademiku enfermagem no parteiras nian antes atu tun ba halao praktika baziku tenki fomaliza uluk sira ho capping day ou tau kap no papan naran ne’e hanesan Uniform ida ba profissisaun enfermeiros no parteiras sira para sira uza uniform ne’e hodi hala’o pratika iha Ospital no Sentru Saude.

Capping day ida ne’e so ba deit estudantes sira nebe tur ona iha semester 4 ne’ebe mak tuir kurrikulum tempu to’o ona atu tun hala’o praktika ba iha Ospital, Sentru Saude no komunidade.

Pratika ne’ebe mak sira sei hala’o ho durasaun fulan 9 fulan 6 iha Ospital no fulan 3 iha komunidade tuir fali tama ba iha skripsi I remata.

Atinjimentu nebe mak sira tenki hetan husi pratika ida ne’e maka depois halao praktika estudantes sira bele hetan skill pratiko no kuinesementu relasiona ho materia basiku (servisu pakote basiku iha Hospital no Sentru saude).

Ida ne’e parte fundamentu ba iha aktividade pratika ba estudantes enfermagem no parteiras hodi implementa kapasidade no kuinesementu ne’ebe durante tinan 2 sira hetan teoria iha klase laran agora sira tenki ba implementa teoria ne’e ba iha praktika ba iha kliente sira.

Tan nee liu hosi IV Governo Constitucional loke tiha tan eskola ba Parteira no Enfermajen Diploma IV/Lisensiatura hanesan Departamentu foun rua iha Fakuldades Sciencia de Saude, iha Universidade Nacional Timor Lorosa’e. Atu nune bele produs tan numeru parteiras no enfermerios foun ba Rekursus Umanus profesional Saude atu bele prience iha fasilidades saude nebe Estado no papulasaun presica.

Señora no señor sira hotu,
Inisiativa desenvolve Kurríkulu Parteira no mos Enfermajem Diploma IV /Lisensiatura tanba hare ba nesesidade problema saúde ne’ebé populasaun sei nafatin hasoru hanesan : mortalidade ba inan 450/100000 populasaun, no mortalidade labarik tinan <5 hatudu 44/1000 partu moris, maske dadus sira ne’e melhora makas tebes iha tinan 5 (lima) kotuk ne’e. Kausa sira ne’e mos balun implika husi fatór Rekursus Umanus ne’ebé limitadu, fatór seluk hanesan, Infraestrutura ne’ebé sei minimu, fatór geografika, transporte no mos tanba fatór koñesimentu populasaun ba problema saúde ne’ebé sei limitadu. Ida ne’e fo impaktu bo’ot ba mortalidade inan no oan ne’ebé sei as nafatin iha Timor-Leste.

Atu hatan ba nesesidade Rekursus Umanus ne’ebé limitadu liu-liu iha área remotas atu bele fo asistensia saúde ba populasaun, tanba ne’e Ministériu Saúde servisu hamutuk ho Universidade Nacional Timor Lorosa’e sei rekruta 180 estudantes ba Fakuldade Siénsia Saúde ne’ebé sei fahe ba Departamentu Enfermagen no mos Departamentu Parteira 150 estudantes no 30 estudantes ba Departamentu Medisina, ne’ebé sei komesa aula iha tinan akademia 2011/2012. Estudantes hirak ne’e sei hili duni husi área remotas.

Señora no señor sira hotu,
Ministériu Saúde sei servisu diak liu tan ho Universidade Nacionál Timor Lorosa’e liu-liu fasilita ba edukasaun ka aulas ba estudantes sira durante tinan 4 aprendezagen iha Universidade Nacional Timor Lorosae. Nomos Ministériu Saúde sei prepara planu atu bele absorve rekursus ne’ebé sei produs husi Universidade Nacionál Timor-Lorosae, tuir nesesidade ne’ebé iha.

Hein katak liu husi Lansamentu capping day ida ne’e, sei sai hanesan momentu importante ida ba komunidade Timor-Leste katak aumenta tan aktividade desenvolvetu kapasidade iha Universidade Nacional Timor Lorosa’e, Fakuldade Siénsia de Saúde.
Ikus liu, hau apela ba ministeriu relevante iha Governu nia laran, komunidade ho nia lideres sira, organizasaun sosiedade sivil, parseiru bilateral no multilateral, no mos ajensia nasoens unidas tomak, atu tau iha ita bo’ot sira hotu ninia programa no projetu dezenvolvimentu, konsiderasaun bo’ot atu hakiak kapasidade rekurso umanos nebé forte, hodi rezolve problema hirak nebé sai hanesan determinante ba saúde populasaun nian.

Ba ita bo’ot sira hotu nia atensaun, hau hato’o obrigadu wa’in.

Diskursu Ministru Saúदे iha Keping Day

ba Fakuldade Sciensia de Saude Departementu Parteira no Enfermajen
iha data 19-10-2010

Sua Eselensia Sr Ministru Edukasaun,
Manifiku Reitor Universidade Nacional Timor-Leste,
Kolega Membru Governu sira,
Distintu konvidadu
Señora no señor sira,

Ho honra no orgullu tebes mak hau, hodi Ministeriu Saúde nia naran, hakarak fo’o apresu espesial ida ba ita bo’ot sira nia prezensa iha fatin ida ne’e, ohin, atu hamutuk ho Ministériu Saúde, Ministeriu Edukasaun no UNTL hala’o aktividade Capping Day ba estudantes enfermagem no parteiras Fakuldade Sciensia de Saude kona hanesam aspetu importante tebes, iha dezenvolvimentu kapasidade ba Rekursos Umanos iha setor Saude nia laran.

Fakuldade Sciensia de Saude, hanesan parte krusial, iha dezenvolvimentu Rekursos Umanos Timor-Leste nian, liu husi asaun konjunta, koordenada no integrada husi parseiru sira hotu. Ita bo’ot sira nia prezensa hatudu estímulu bo’ot atu bele dezenvolve asaun hamutuk iha futuru, hodi dezenvolve kapasidade ba Rekursos Umanos iha setor saude fator hirak nebé, iha nasaun ida ne’e, kontruibui atu bele hasae kapasidade, profesional saude hodi hadia asistencia saude ba komunidade iha Timor-Leste tomak..

Señora no señor sira hotu,
Iventu ida ne’e hala’o ba dala rua iha universidade Nacional Timor-Lorosae Fakuldade Sciensia de Saude, komesa lansamentu hahu kursu iha UNTL iha data 16 Setembru 2008 ho estudantes nain 80 I fahe ba Departamento 2 (Departamento Enfermagem no Departamentu Parteiras)

Prosesu aprendizazen hala’o ba ona tinan 2 resin iha UNTL agora estudantes sira tenki prepara aan ona atu tun ba halo pratika iha Ospital no Sentru de Saude tuir kurrikulum ne’ebe mak defini tiha ona maibe tuir tradisaun akademiku enfermagem no parteiras nian antes atu tun ba halao praktika baziku tenki fomaliza uluk sira ho capping day ou tau kap no papan naran ne’e hanesan Uniform ida ba profissisaun enfermeiros no parteiras sira para sira uza uniform ne’e hodi hala’o pratika iha Ospital no Sentru Saude.

Capping day ida ne’e so ba deit estudantes sira nebe tur ona iha semester 4 ne’ebe mak tuir kurrikulum tempu to’o ona atu tun hala’o praktika ba iha Ospital, Sentru Saude no komunidade.

Pratika ne’ebe mak sira sei hala’o ho durasaun fulan 9 fulan 6 iha Ospital no fulan 3 iha komunidade tuir fali tama ba iha skripsi I remata.

Atinjimentu nebe mak sira tenki hetan husi pratika ida ne’e maka depois halao praktika estudantes sira bele hetan skill pratiko no kuinesementu relasiona ho materia basiku (servisu pakote basiku iha Hospital no Sentru saude).

Ida ne’e parte fundamentu ba iha aktividade pratika ba estudantes enfermagem no parteiras hodi implementa kapasidade no kuinesementu ne’ebe durante tinan 2 sira hetan teoria iha klase laran agora sira tenki ba implementa teoria ne’e ba iha praktika ba iha kliente sira.

Tan nee liu hosi IV Governo Constitucional loke tiha tan eskola ba Parteira no Enfermajen Diploma IV/Lisensiatura hanesan Departamentu foun rua iha Fakuldades Sciencia de Saude, iha Universidade Nacional Timor Lorosa’e. Atu nune bele produs tan numeru parteiras no enfermerios foun ba Rekursus Umanus profesional Saude atu bele prience iha fasilidades saude nebe Estado no papulasaun presica.

Señora no señor sira hotu,
Inisiativa desenvolve Kurríkulu Parteira no mos Enfermajem Diploma IV /Lisensiatura tanba hare ba nesesidade problema saúde ne’ebé populasaun sei nafatin hasoru hanesan : mortalidade ba inan 450/100000 populasaun, no mortalidade labarik tinan <5 hatudu 44/1000 partu moris, maske dadus sira ne’e melhora makas tebes iha tinan 5 (lima) kotuk ne’e. Kausa sira ne’e mos balun implika husi fatór Rekursus Umanus ne’ebé limitadu, fatór seluk hanesan, Infraestrutura ne’ebé sei minimu, fatór geografika, transporte no mos tanba fatór koñesimentu populasaun ba problema saúde ne’ebé sei limitadu. Ida ne’e fo impaktu bo’ot ba mortalidade inan no oan ne’ebé sei as nafatin iha Timor-Leste.

Atu hatan ba nesesidade Rekursus Umanus ne’ebé limitadu liu-liu iha área remotas atu bele fo asistensia saúde ba populasaun, tanba ne’e Ministériu Saúde servisu hamutuk ho Universidade Nacional Timor Lorosa’e sei rekruta 180 estudantes ba Fakuldade Siénsia Saúde ne’ebé sei fahe ba Departamentu Enfermagen no mos Departamentu Parteira 150 estudantes no 30 estudantes ba Departamentu Medisina, ne’ebé sei komesa aula iha tinan akademia 2011/2012. Estudantes hirak ne’e sei hili duni husi área remotas.

Señora no señor sira hotu,
Ministériu Saúde sei servisu diak liu tan ho Universidade Nacionál Timor Lorosa’e liu-liu fasilita ba edukasaun ka aulas ba estudantes sira durante tinan 4 aprendezagen iha Universidade Nacional Timor Lorosae. Nomos Ministériu Saúde sei prepara planu atu bele absorve rekursus ne’ebé sei produs husi Universidade Nacionál Timor-Lorosae, tuir nesesidade ne’ebé iha.

Hein katak liu husi Lansamentu capping day ida ne’e, sei sai hanesan momentu importante ida ba komunidade Timor-Leste katak aumenta tan aktividade desenvolvetu kapasidade iha Universidade Nacional Timor Lorosa’e, Fakuldade Siénsia de Saúde.
Ikus liu, hau apela ba ministeriu relevante iha Governu nia laran, komunidade ho nia lideres sira, organizasaun sosiedade sivil, parseiru bilateral no multilateral, no mos ajensia nasoens unidas tomak, atu tau iha ita bo’ot sira hotu ninia programa no projetu dezenvolvimentu, konsiderasaun bo’ot atu hakiak kapasidade rekurso umanos nebé forte, hodi rezolve problema hirak nebé sai hanesan determinante ba saúde populasaun nian.

Ba ita bo’ot sira hotu nia atensaun, hau hato’o obrigadu wa’in.

Saturday, March 19, 2011

DISKURSU DR.NELSON MARTINS,MD,MHM,PhD. MINISTRO DA SAÚDE BA TOMADA DE POSSE

DIRETOR NASIONAL e DISTRITAIS MINISTERIO DA SAUDE PERIODE MARCH 2011 – ABRIL 2013

Excelencitismo Senhor Presidente Komisaun Funsaun Publika;
Exmo/a Komisariu Komisaun Funsaun Publika;
Senhor Diretor Jerais Ministerios no Institusaun do Estadu; Senhor Inspetor e Diretor Jerais Serbiisu Autonomous Ministerio da Saude;
Distintos konvidadus; Senhoras e senhores

Ohin, Loron 11 de Marsu 2011 ita asisti fali prosesu Seremonia Tomada de Posse ba Diretór Saúde Nasional no Distrital, ne’ebe halao diretamente husi Exmo Presidente Komisaun Publica. Proseu ne’ebe oin seluk husi “tomada de pose” ne’ebe hala’o ona iha kotuk. Ida hatudu katak IV Governo Konstitusional Lidera husi Sua Excia Primeiro Ministro Sr Dr Kay Rala Xanana Gusmão iha komitmentu bo’ot hodi hari e kria funsaun publika ida que independente; hodi serbi diak liutan estadu no povu rai doben ida ne’e.

Ministério Saúde kontinua halao esforsu boot hodi reforma; re-strutura, remodela; renova no inova sistema no serbisu nasional de saude ho objetivu atu melhora diak liutan serbisu saude ho kualidade ba populasaun ; hodi hasae asesu de asistensia saude ba komunidade, liu-liu ba maluk sira ne’ebe to’o oras ne’e seidauk hetan asistensia saude diak. Maluk sira ne’ebe hela iha dolok kuak no foho leten iha area rurais sira.

Ho stratejia foun sira ne’ebe implementa husi Ministerio da Saude durante IV Governu Constititusional kaer ukun husi 8-8-2007 to’o ohin loron: hanesan SISCa, Pasta Mutin, Asesoria Nasional ba Melhoramento Jestaun de Serbisu, Komisaun Aprovisionamento Ministerio Saude, Komisaun Adhoc ba Melhoramento Jestaun e preparasaun SAMES ba empresa publika , Kriasaun grupo think-tank ba serbisu hospitalar e medicamentos; ba statiska saude no website; ba rekurso umano; ba plano e financas; ....ho objetivu atu haforsa liutan jestaun serbisu iha Ministerio Saude nia laran.

Iha area politika no desenvolvemento saude; MS liu husi reuniaun Konselhu dos Ministrus konsege produce decreto lei, rezolusaun do governo; despacho ministerial lubuk ida; maske barak mos sei iha prosesu diskusaun inklui esboco rejime Kareira spesial ba funsioanario Ministerio da Saude. Kriasaun Gabinete Peskisa e Desenvolvemento Saude (GPDS); desenvolve Plano Stratejiku Nasional de Saude 2011-2030 ( 20 Anos). Iha tempo hanesan melhora tan Serbisus personalisadas hanesan Hospital; Laboratory Nasional; INS; SAMES no Serbisu Saude Distritais liu husi implementasaun ou revisaun sira nia statuto .

Iha area rekurso umano : MS kontinue investe e kolabora ho Ministerio Edukasaun; UNTL; UI;UNPAD;UGM; UNDANA; Charles Darwin Univeristy; Fiji School of Medicine no RACS (PNG); Iskola Medicina ELAM iha Cuba, hodi haruka kandidatu sira ba iskola ensino superior ba Parteiras, enfermeiras; medicina; Farmacia, Analista; no technico professionais saude seluk nomos Mesterado, Doutorado; especialista. Ida ne’e hatudu komitmentu bo’ot tebes husi ministerio Saude atu garante rekursu umano ida sufisiente no ho kualidade atu fo asesu de asistensia ho kualidade ba povu Timor Leste.

Graduasaun e rekrutamento Mediku Jeral Basiku 18 hodi serbisu iha Centru Saude iha Teritoria Tomak hatudo dadauk ona kapasidade Ministerio Saude nian iha planeamento; rekrutamento no kolokasaun staff; ho apoia tomak husi Komisaun Funsaun Publika. Iha Fin de Febreiru 2011 Ministerio Saude simu estudante finalista 465 husi CUBA hodi re-integra sira iha fasilidade saude hotu-hotu iha teritorio laran; maske ho difikuldade oin-oin no ho kondisaun minimu maibe estudante finalista sira ne’e komesa hala’o dadaun ona sira nia internship ( pratika co-asistencia). Iha Tempo hanesan estudante Finalista D III Enfermajem no Parteira kuaje 100 husi UNTL/INS mos hala’o hela dadaun sira internship iha hospitais no klinikas sira iha rai laran. Dala ida tan; ida ne’e hatudu kapasidade e kompetensia de lideransa senhores/as diretor jerais; nasionais; distritais; chefe departemento; chefe unidade; no chefe CHC hotu-hotu.

Exellensia; senhores e senhoras:

Atinjimento no resultadu prestasaun de serbisu sira ne’ebe hau temi iha leten hatudu mai ita hotu konaba esforsu; dedikasaun; komitmento no spiritu de serbisu ne’ebe bo’ot tebes husi lideransa Saude husi Nivel Nasional to’o iha Postu Saude. Ba Senhores Diretores; Chefe Departementos; Chefe Unidade; Chefe Centru de Saude; ne’ebe mak hala’o durante periode Agusto 2007- to Ohin Loron. Ita bo’ot sira hatudu duni spiritu Nasionalismo; Profesionalismo; Dedikasaun umana durante hala’o imi nia mandatu. Spiritu ne’ebe kna’ar nain saude hotu-hotu persiza kaer metin wainhira hala’o sira kna’ar lor-loron hodi alkansa Objektivu luta ba Libertasaun Total “ Liberta Patria e Libertamos O Povu” .

Ho urgulho bo’ot tebes hau hakarak fahe ho imi hotu ne’ebe marka persenza iha fatin ida ne’e katak hau hetan previleju bo’ot bele kunhece; serbisu hamutuk; no liu-liu aprende buat barak husi imi hotu durante tinan 3,5 nia laran. Tan ne’e hodi Ministerio Saude no Governo nia naran hau hato’o agradece wain ba imi; no la haluha imi ninia familia ne’ebe fo apoia durante hala’o imi nia kna’ar maske iha susar no kontente nia laran. Ho hakraik an hau husu ba imi hotu ne’ebe mak ohin la tu’ur fali iha kargo de “Direksaun” atu kontinua hatudu imi nia dedikasaun iha serbisu fatin. Fo apoia masimu ba imi nia diretor no chefi sira, no tulun imi nia kolega sira wainhira sira persiza.

Distintos konvidadus Senhoras e senhores

Husi analisa indikadores sira ne’ebe tama hatudu resultdu diak hanesan incidencia TBC 145/100,000, Incidencia Malaria tun husi 214/1000 iha 2007 ba 103/1000 iha 2010 (liu husi metade iha tinan 3 nia laran); iha dia 24 de Marsu estadu Timor Leste sei deklara ba Mundo konaba eliminasaun Lepra; aleim de ida ne’e husi estudo DHS hatudu taxa Mortalidade Infantil tun: husi 60/100 iha 2003 ba 44/1000 iha 2009; taxa mortalidade Materna mos tun husi 660/100,000 ba 450-557/100,000; no indikadores saude sira seluk iklui imunisasaun ne’ebe melhora kompara ho tinan 3 kotuk. Survei ne’ebé Instutisaun Replubica Internasional hala’o iha rai Timor fin de ano 2008 hatudo katak “ 66% husi respondente hateten katak serbisu asistensia iha seitor Saude diak liutan” e 7 % maka hatene ita nia serbisu at liutan.

Maske nune’e; iha okaziaun ne’e hau hakarak partilha ho ita bo’ot sira konaba problema ou obstaklu ou dezafiu oin-oin ne’ebe Ministerio Saude sei enfrenta to’o ohin loron; no bele uja hanesan prioridade ida ba diretores sira ne’ebe ohin simu ona tomada de pose husi Exmo Presidente KFP’ atu resolve durante hala’o sira nia mandatu tinan rua oin mai. Problema/obtaklu/dezafius sira ne’e hetan rasik husi hau nia visita de trabalho ba distritu; liu husi observasun; intervista no diskusaun oin-oin; ho mos informasaun husi grupo think-tank sira; no reuniaun Konselhu diretores; Konselhu Personalizadu e Konselhu Koordenadores iha ministerio saude nia laran; hanesan tuir mai ne’e :

Iha Area Asistensia De Saude :

Ate presente data; Ministerio Saude sei hetan nafatin keichas husi paseinte e Komunidade konaba “atitude ne’ebé la aseitavel“ kna’ar nain saude sira hanesan hakilar ema moras; la fo atensaun ba moras; la empati ho ema moras; la hala’o sira kna’ar atu serbi ema moras. Problema stock out aimoruk sei nafatin akonteche iha SAMES no fasilidade saude hotu maske ho porsentaze 5- 17%; inan isin rua barak seidauk hetan asistensia husi kna’ar nain saude sira; labarik barak seidauk hetan immunizasaun kompletu; pasien TBC, Lepra no Moras kronik barak mak sei drop-out nafatin husi tratamento. Pasien Diabete Mellitus, Asthma; Cardiovaskuler; epilepsia no saude mental barak mak seidauk hetan asesu ba tratamento. Maluk barak seidauk hatene importansia konaba saude dental e asistensia ba saude nehan sei susar atu hetan asesu. Ita nia maluk barak sei susar tebes atu hetan asesu ba informasun e asistensia saude. Maluk barak mak laiha asesu ba be mos, no la hatene informasaun no pratika hijiene no sanitasi iha sira nia area. Maluk barak labarik, inan isin rua, katuas e ferik barak mak sei infrenta situasaun malnutrisaun.

Problema iha area jestaun

Jestaun financas:

Maske, koalia bebeik konaba dezentralizasaun maibe iha realidade sei iha centralizasaun forte tebes intermus de jestaun de gastus korentes iha Ministerio Saude nia Laran. Seidauk implementa prosesu monitorizasun diak husi serbiisu centrais ba direksaun ou institusaun ne’ebé simu osan. Dala barak DN plano e financas MS no diretor sira preokupa liu ba oinsa gasta osan sira ne’e duke preokupa ba resultado saida mak tengki hetan husi gastos sira ne’e. DNPF Sei demora haruka osan ba distritus sira e halo relatorio ba Ministerio das Financas. Direksaun, Institusaun; no serbisu saude distritais sira gasta osan la tuir plano ou DIP ne’ebe aprovadu tiha ona. Pasta Mutin la implementa didiak e iha tendensia diretores sira la utiliza ofisial financas sira ne’ebe rekruta ona ba sira nia institusaun ida-ida.

Jestaun logistik;

Problema mina; Jestaun e manutensaun Kareta; Jestaun e Manutensaun Edificio; Jestaun e Manutensaun Ekipamentos Medikus; Jestaun Armajenamento e distribuisaun bens; Serbisu Aprovisionamento ne’ebe sei hetan protesta husi empresario ho parseiros sira; tarde iha prosesu pagamento (PO) ba empresa sira; problema disiplina de serbisu; frakeja iha sistema administrasaun. Serbisu Administrasaun; Logistik; Aprvosionamento; Ekipamentos iha tendensia foka liu ba serbisu centrais sai hanesan obstaklu bo’ot ba melhoramento serbisu iha fasildade saude; serbisu autonomous no serbisu saude distritais.

REKURSO HUMANO;

Distribusaun staff tuir institusaun no ratio per pasien ne’ebé seidauk hetan atensaun masimu husi serbisu centrais, autonomuos no distritais; laiha mekanismo atu liga performansia staff ida ho desenvolvimento kareira no premiu (reward) baseia ba nia TOR no JOB Description; seidauk iha mekanismu diak atu implementa disiplina ho etika de odontolojia iha serbisu fatin; Maske maioria staff iha TOR mas barak mak laiha sira nia Job Description liu-liu iha hospitais no CHC sira.

SERBIISU SAUDE DISTRITATIS;

Diploma Ministrial konaba statuto Serbiisu Saude Distrital seidauk implementa didiak; dala barak diretor sira rasik la disemina informasaun ou instrusaun husi serbiisu centrais ba nia staff sira. Sei problema iha komunikasuan e koordenasaun de serbisu; SISCa seidauk implementa didiak tuir guia; Diretor saude distritais; Chefe CHCs no Diretor Nasionais sira inklui Asesor sira to’o agora seidauk halo esforsu masimu atu implementa Rejistu Saude Familiar ho Pasta Mutin.

Excellencias; Distintus Konvidadus; Senhoras/res

Atu resolve asunto sira ne’e hotu ita tengki serbisu makas liutan, dedika ita nia an makas liutan; fahe barak liutan ita nia tempo, matenek no enerjia ho ita nia maluk sira ne’ebé percisa ita. Tamba ne’e maka ohin, iha okaziaun diak ida ne’e; hau hakarak bolu atensaun ba maluk sira ne’ebé foin simu Tomada de Pose katak

“ ita boot sira nia kna’ar no funsaun ne’e importante atu haforsa liutan areas desenvolvimentu prestasaun saude liu-liu iha ita bo’ot sira nia serbisu fatin”. Simu tomada de posse ho nia objetivu hodi sai nudar serbiidor ne’ebé mak diak ba ita nia maluk sira ne’ebé presisa tebes ita. Kaer metin prinsipiu inparsialidade no leal ba estadu durante halao imi nia knar hanesan diretor.

Hanesan Lider no mos Jestor (manager) , ita boot sira tenki halao kwalitas F5 iha Lideranca nain: Forte iha foti decisaun, Firmi iha acao, Fiar an tan baseia ba lei no regulasaun ; ho Fee hodi Serbii; no prontu atu Fahe nia tempo no matenek ho ema sira ne’ebé nia lidera no serbii. Organisasaun ida atu lao diak tengki iha duni lideransa ida ke diak ho kwalidade hanesan temin iha leten. Ho kwalidade sira ne’e lideransa sira ne’e tengki iha kapasidade no brani foti decisaun; iha korajem atu enfrenta dezafius no obstaklu; hatene desenhu programa atu bele fo asistensia diak liu ba pasen sira. Lideransa ida que diak tengki mos rona nia staff, simu kritika maibe mos tengki hamrik firmi iha lei no regulamento nia leten, tengki kaer metin prinsipio serbiidor no interese komun povo no nasaun nian.

Distintos konvidadus Senhoras e senhores

Nudar Ministro da Saúde, hau iha esperança katak Maluk sira ne’e be foin simu ou sira ne’ebe uluk simu tiha ona Tomada de Pose sei hala’o sira nia knar ho diak, kaer metin transparensia, kontabilidade no laran luak atu serbii a ema sira ne’ebé presiza sira. Sei kuda no haburas esperitu Nasionalismo, profesionalismo no dedikasaun humana i kaer metin prinsipio Ethos, Pathos e Logos iha sira nia serbiisu loron-loron .

Hau mos iha esperansa katak durante halao sira nia knar loron-loron sei serbiisu hamutuk no hakoak ema ou parte hotu atu desenvolvemento sistema saude nasional Timor Leste; tuir prinsipio

“Visaun Ida- Liman Barak- Serbisu Hamutuk atu halo Diferensa ba prosessu Desenvolvimentu Saúde ne’ebe sustentable”.

Antes remata hau hau hato’o paraben’s ba emposadu sira no sira ninia familia ba susesu no konfianca boot ne’ebé ohin Istadu Timor Leste liu husi KFP no MS tau iha sira nia kabas.

Obrigadu

Wednesday, March 09, 2011

Diskursu Vice Ministra saude RDTL konaba inisiativa Ospital Hadomi Kosok

“Passu Sanulu Suporta “Fó Susubeen inan ho Susesu”
Atu Asegura Pratika Fo susuben inan ba Bebe no labarik sira iha Timor Leste”
Exelentissimo:
Distintos konvidadus Senhoras e Senhores
Maluk tomak hosi Ministerio da Saude no Ministerio sira seluk.
Reprezentante hosi Agencia OrganizasaunNasoens Unidas (ONU)nian, NGOs sira, Organizasaun Sociedade civil tomak, vizitante tomak iha HNGV:
Loron diak no susesu diak ida ba ita hotu iha fatin ida ne’e, hodi hahu iniciativa Ospital hadomi Kosok Oan, ho objetivu ida atu asegura pratika fo susuben inan ba bebe no labarik kiik sira iha nasaun doben ida ne’e, hodi nune Ospital ida ne’e bele hetan fila fali akreditasaun hanesan Ospital Hadomi Kosok Oan., ida nebe simboliza ita nia Governu nia komitmentu ba dezenvolvimentu iha area saude, liu-liu atu hamenus mortalidade ba labarik kiik sira, liu husi pratika fo susuben inan ba bebe no labarik nebe optimu, nebe fo kontribuisaun ba redusaun malnutrisaun iha Timor Leste
Inisiativa Hospital hadomi kosok-oan (HHK-O), ofisialmente hahu fo sai husi Organizasaun Mundial Saúde (OMS) no UNICEF iha 1991, molok Deklarasaun Inosentes iha 1990. Inisiativa ida nee nudar esforsu atu implementa pratika sira nebe bele proteje no promove no suporta Susu-Ben-Inan, liu husi papel servisu maternidade sira nebé halo inan sira fo sira nia susu ben ba sira nia oan hahu kedas bebé moris.
Iha Timor-Leste, inisiativa HHK-O halao ona desde 2004, hahu iha Hospital Dili iha 2004 no iha Baucau iha 2006, estabelese kritérius bazeia ba pasu 10 nebé rekomenda husi OMS. Desde ida ne’e Ministériu Saúde hahu kria kondisaun iha hospitais no halao treinamentu kontinua atu asegura HHK-O, iha fasilidades hospitais sira, iha fasilidade kuidadus primarius no iha komunidade no familia hodi halao promosaun ba susu-ben inan exclusivu, no pratikas hahan komplimentariu nebe saudavel, ho apoiu husi suporta UNICEF, OMS
Levantamentu kona ba rezultadu halao iha tinan 2010, rezultadu hatudu katak iha Hospital Baucau hahu ona implementa pasus balun maibé instituisaun saude sira seluk sei presiza fo apoiu maka’as atu implementa inisiativa ida nee hodi bele hetan fali akrteditasaun
Metas ba Hospital Hadomi Kosok-oan
Iha dokumentu Hospital Hadomi Kosok-Oan ida nee iha intensaun atu hadia kuidadus ba inan-isin rua sira, inan nebe partus no ba bebe sira nebe foin moris iha fasilidade saúde sira hotu, no kontinuasaun pratika iha komunidade ou iha uma, tuir (Kodigu Internasional ba Merkadoria Substituisaun Susu-Ben-Inan
Objektivu:
1. Atu kria kondisaun sira nebé nesesáriu ba hospital no fasilidade kuidadu primarius sira, nebé bele suporta implementasaun pasu 10 ba HHK-O
2. Atu dezenvolve treinamentu nebé apropriadu ba profisionais saúde nebé halao knar iha maternidade iha fasilidades saúde hotu-hotu atu asegura pratika HHK-O
3. Atu fo apoiu lojistika no rekursos sira seluk nebé presiza ba implementasaun HHK-O
4. Atu bele garante monitorizasaun no avaliasaun ba implementasaun HHK-O no promove insentivu hodi nune’e implementa HHK-O diak liu.
Deklarasaun Politika
1. Ministeriu Saude sei enkoraja no promove akreditasaun ba implementasaun HHK-O iha fasilidades de saude hotu-hotu bazeia ba kriteriu pasu 1o nebe rekomenda husi OMS
2. Ministériu da Saúde buka atu asegura katak, Maternidade iha Hospital no iha fasilidades kuidadus primarius hotu-hotu iha Timor-Leste, sei iha kondisaun nebe adekuadu atu halao pasu 10 hanesan propoin husi OMS;
3. Autoridade relevante sira hotu iha Ministériu da Saúde sei foti desizaun atu asegura katak bebé no inan sira hetan tratamentu no kuidadu tuir pasu sanulu nebé prevê iha politika HHK-O hahu husi fasilidade sira saude nian no mos iha nivel familia no komunidade.
Kritériu ba Akreditasaun Hospital Hadomi Kosok-Oan sei inklui:
1. Iha politika por- eskrita kona ba Susu-Ben-Inan nebé mak tenke komunika ho rotina ba pesoal saude hotu-hotu.
2. Fó treinamentu ba profisional saude hotu-hotu kona ba abilidade ne’ebe nesesariu atu implementa politika ida nee.
3. Informa ba inan isin-rua hotu-hotu kona-ba benefisiu no jestaun susubeen inan.
4. Tulun inan sira atu hahu fo susu ba nia oan iha minitu 30 nia laran depois de partu.
5. Hanorin inan sira kona ba fo susu ba bebé no oin sa kuidadu atu fo susu nafatin mesmu iha situasaun ida nebé tenke haketak husi sira nia oan.
6. Fo deit susu-ben-inan mesak deit, labele fo ba bebé foin-moris sira hahan eh buat ruma nebé atu hemu, so deit ho indikasaun husi mediku.
7. Pratika rooming in – nee katak, husik inan no oan hamutuk oras 24 durante loron ida.
8. Enkoraja fo susu-ben-inan bainhira deit presiza.
9. Labele fó bibiron ou xupeta ba bebe ne’ebe susu.
10. Estabelese Grupu suporta susubeen inan, no refere inan sira, ba grupu ne’e, wainhira fila husi hospital ou fatin partu.
Fo susubeen inan mos iha potensiu boot tebes atu prevene 12% hosi 15% ba labarik sira tinan lima mai kraik husi mate ne’ebe dala barak hasoru iha nasoens terseiru mundial sira. Inisiasaun hosi fo susubeen inan nian ( iha oras primeiro nia laran) bele hatun mortalidade neonatus (labarik foin moris sira) kuaze to’o 20%. Iha Timor Leste, taxa fo susubeen inan ho esklusivu iha 52% no taxa ba iniasisaun inisiu fo susubeen iha 82%. Mezmu iha taxa ba inisisasaun inisiu no fo susubeen esklusivu ne’e aas tebes, maibe introdusaun fo hahan ba bebe sira ne’ebe komesa sedu liu menus husi fulan rua (2) mos aas tebes iha Timor Leste ( baze ba dadus TLDHS 09/10).
Iha oportunidade ida ne’e hakarak hato’o katak, ba visitantes sira hotu liu-liu ba inan sira nebe mai partu, iha ospital hotu- iha Timor laran tomak, ka oan hirak nebe moras no familia sira, atu labele uza bibiron no xupeta ba bebe no labarik sira nebe sei susu. Hospital ne’e, fo susu deit susuben inan nian, iha opsaun seluk sekarik fo susuben formula labele uza bibiron maibe uza kaneka ka material seluk.
Ba membru tomak iha hospital ida ne’e no hospital de referencia sira hotu iha dever atu fo informasaun ba visitante hotu kona ba promusaun Hospital hadomi kosok oan “
Ikus liu hau hakarak hato’o o parabens ba HNGV, no Hospital de Referensia no obrigada,UNICEF, WHO, Fundasaun Alola ,Parseriu sira seluk ne’ebe fo mos suporta no komitmento ba inisiativa ida ne’e hodi bele asegura katak nutrisaun nee ba ema hotu iha Timor Leste
Espera katak ita hotu ho vizaun ida liman barak hodi implementa passu sanulu ba asegura ospital hadomi kosok oan
“ Mai Hamutuk Ita promove pratika fo susuben inan ho sucesu hodi hadia nutrisaun ba dezenvolvimentu Timor Leste ba Futuru”.

Obrigada,
Dili, 8 de Marsu de 2011
Vice Ministra da Saude,RDTL
Madalena Fatima M.H.C. Soares B.Ns

Sunday, March 06, 2011

Hadia Nutrisaun ba Dezenvolvimentu


Dili Saude-Semanal,Koalia kona ba nutrisaun outomatikamente koalia kona ba aihan nebe lor-loron ita han, ho mos oinsa aihan ne’e bele benefisia ba ita nia isin no resulta ba status saude no nutrisaun. Wainhira kondisaun isin fraku talves tamba moras no mos tamba insufisienti konsumu aihan, ida ne’e mak bele, hamosu kuran nutrisaun nebe hanaran malnutrisaun ho nia tipu malnutrisaun aguda, malnutrisaun kronika no todan menus , ho nia nivel status hanesan; normal, moderadu no grave, buat hirak ne’e hotu tamba defisiensia makro no mokro nutrienti .

Malnutrisaun hanesan problema publiku nebe kompleksu teb-tebes no fo kontribuisaun ba morbidade no mortalidade ba saude ema hotu-hotu nian, liu-liu ba labarik no inan sira. Malnutrisaun fo impaktu kresimentu, dezenvolvimentu fiziku, mental no kualidade rekursus humanus nian. Atu resolve ne’e laos deit aproximasaun husi asistensia saude nian deit, maibe problema nutrisaun ne’e problema multifaktor, tamba ne’e presiza aproximasaun ida nebe invole sektoris relevantes hotu-hotu.

Bazeia ba dadus Sistema infomasaun Saude, Republika Demokratika Timor Leste nian katak, iha Timor Leste, istimasaun ba labarik idade 0-59 mezes iha 199.557 bazeia ba relatorio anual sistema informasaun saude 2010 hatutu katak, husi total labarik nebe iha, 89% acessu ba fasilidade saude no iha livrinho saude inan no oan (LISIO). husi total nebe rejistadu no mai halo antropometrika (tetu todan no sukat liman kabun) indentika 14% labarik idade tinan 5 mai kraik malnutrisaun ( todan menus), 1454 labarik hetan malnutrisaun aguda grave (krekas), nebe agora dadaun hetan asistensia saude, nunemos husi 62% target suplementario hahan ba inan gravida, lactasaun no labarik < tinan 5, atinji ona 51%
Bazeia ba peskiza Demografia Saude nebe halao iha Timor leste.

Saida maka sai hanesan problema ?
Problema nutrisaun iha Timor-Leste, no mos nasaun dezenvolvidu sira, em geral sei dominasi ho problema defisiensia ba makronutrienti maka rezulta ba Kuran Energia Proteina, nebe hamosu malnutrisaun kroniku no aguda, hanesan krekas , badak, no todan menus, no mos defisiensia ba mikronutriente maka resulta ba defisiensia vitamina no mineral hanesan anemia ferru, kakorok bot, (defisinesia Iodo) defisiensia A , ect.
Timor-Leste nudar nasaun ida nebe ho taxa mortalidade labarik no inan nebe as iha rejiaun Aziatiku, kuaze metade husi mortalidade labarik tinan 5 mai kraik ne ninia kauza maka malnutrisaun. Prevalensia malnutrisaun iha Timor Leste as tebes tanba iha mos faktores barak maka halo impedimentu ba processu kresimentu no dezenvolvimentu saude: hanesan:

•Bebe balun moris ho todan menus liu husi kilo rua ho balu
•Bebe barak maka lahetan susuben inan eksklusivu durante fulan 6 primeiru
•Bebe sira hetan aihan komplementaria nebe sedu liu no la apropriadu, no mos hapara fo susu antes bebe halo tinan 2 ka hapara susu sedu liu
•Moras infesaun no inseguransa alimenta iha uma kain resulta ba konsomu individual menus entermus kuantidade no kualidade
•Ekonomika no redenmentu familia nebe menus
•Kultura nebe sei fo fantajen ba konsume aihan balun no hahalok ba pratika preparasaun hahan no moris nebe la saudavel
•Ambienti be’e no sanitasaun nebe la seguru
•Geografikamente no klima tempu udan no bailoron afeta ba produsaun hahan
•Infrastrutural nebe sei dauk estabelese diak
•Edukasaun maka bazika ba konhecimentu hodi muda hahalok nebe sei menus.
Faktores hirak ne’e mak sai hanesan kauza direta no inderta ba kontribuisaun malnutrisaun iha Timor Leste

Oinsa Politika Ministerio da Saude responde problema malnutrisaun iha rai laran

Ministerio da Saude nia komitmentu hodi hadia status nutrisaun iha Timor Leste, liu husi Direção Naciona Saude Comunitaria no iha Departamentu nutrisaun atu garante programa intervensoins ho komponentes de servisu hanesan: Programa Nutrisaun komunitaria e promove edukasaun no promusaun nutrisaun, Programa Siguransa alimentar, Programa Mikronutriente, programa nutrisaun kliniku, monitorizasaun no supervizaun hodi responde intervensaun direta no inderata ba asistensia servisu pakote baziku. Politika Estratejia Programa Nutrisaun Iha Timor Leste nia
Vizaun: Timor oan ho status nutrisaun diak ba Dezenvolvimentu

Missaun:
1.Asegura asistensia servisu nutrisaun ho kualidade ba ema hotu –hotu tuir espesifiku

2.Asegura ema hotu, ba asesu aihan nebe nutrivu

3.Promove partisipasaun Familia , komunidade no parte intersadus seluk

Objetivu: “Hasae status nutrisaun no Coinhecimentu populasaun Timor Leste hodi

hamenus numeru moras malnutrisaun no mate espesialmente

ba grupu alvu “

Estratejia:

•Assegura intervensaun saude nutrisaun nebe apropriado ba protesaun dezenvolvimento bazeia ba siklus moris
•Suporta, apoia processu komunidade ba atetude koidadus nebe kontribui ba protesaun kresimento no dezenvolvimento liu –liu ba grupu alvu
•Asseggura intervensaun multisectorial
•Involve komunidade iha identifikasaun problemas no intervensoin no hasae deversifikasaun ba konsome aihan kualidade hodi mantein seguransa aihan iha uma kain
•Assegura no enkoraja peskizaun nebe halao hanesan informasaun potensial ba intervensaun
•Dezenvolve kapasidades professional da saude hotu hodi asgura kualidade de servisu nutrisaun
•Asegura vijilansia nutrisional no seguransa alimentar
•Asegura jestaun kliniku no dieta hospitalar

Intervensaun nebe Ministerio halo halao bazeia ba situasaun aktual nebe iha rai laran, Ministerio da saude fornese intervensaun bazeia ba servisu pakote basiku iha koidadus primerio. Asistensia nutrisaun fornese tratamentu no preventiva bazeia ba sikus moris hahu husi adolsentes to tinan lima mai kraik. Tipu de intervensoin nebe halao maka hanesan:

•Halao prevensaun: Monitorizasaun kresimentu akonselhamentu ba labarik hotu idade tinan 5 mai kraik, distribui suplementu mikronutrienti hanesan , Vitamina A, Ferru folat , distribui suplementu hahan ba labarik hotu nebe idade 6-59 mezes, inan gravida no lactantes no distribuisaun aimoruk lumbriga
•Halao promosaun: Promove ba susuben inan ho optimu, komplementaria hahan nebe apropriadu liu husi ( pratika fo hahan ba labarik kiik ), Inisiativa Hospital Amigo da Crianca, no promove utilizasaun masin nebe iha iodu no halo edukasaun konaba utilizasaun aihan nutrivu, promove utilizasaun tos uma ninin uma ba konsume aihan nebe fonte mikronutriente, nebe asistensia hirak ne’e fornese iha SISCa, Postu Postu Sanitario, Centru da Saude Komunitaria, Hospitais de Referensia no Nasional
•Halo tratamentu: iha programa Jestaun Malnutrisaun Aguda iha Komunidade (JMAK) nebe responde ba tratamentu interna, tratamentu extrena, suplementaria hahan ba labarik no inan isin rua no inan fo susu nebe malnutrisaun moderadu, Pakote dieta hospitalar no Jestaun nutrisisional relasiona ho moras degeneratif
•Mobilizasaun komunidade; atu hasae asistensia servisu saude no nutrisaun maka persiza informasaun ba intervensaun nebe iha ba se no iha nebe atu hetan asistensia nebe diak, hodi haburas partisipasaun komunidade, identifikasaun sedu liu-liu ba labarik ho inan sira nebe ho kondisaun malnutrisaun, hasae kobertura programa no garante ba komunidade katak iha asistensia saude no nutrisaun
•Reforsa estratejia ba muda hahalok ba moris saude no nutrisaun saudavel liu husi edukasaun formal no non formal, hametin vijilansia nutrisaun hodi asegura intervensaun nutrisaun ba doensas kontajiozas no nao kontajiozas.
•Hametin kordenasaun no servisu intergradu ho sektores revelantes hodi asegura no grante asistensia programa nutrisaun

Target nebe hakarak atinji: maka hamenus prevalensia malnutrisaun, no defisiensia mikronutrienti ba feto no labarik, hodi hasae pratika ba susuben inan esksklusivu, no pratika komplementario hahan ba labarik kiik idade 6 to 24 mezes, no hasae konsumu masin iodu iha uma kain, no hasae konhecimentu no konsiensia komunidade ba pratika nutrisaun, hadia rekrusus humanu no kapasitasaun ba professional da saude sira, hametin kordenasaun ho instituisaun relevantes hodi asegura implementasaun programa

prioridade programa nutrisaun ba 2011 nian maka: reforsa kualidade no kuantidade servisu nutrisaun iha nivel hotu, reforsa supervizaun no monitorizsaun, kampanya advokasia ba nivel, hotu kona ba konsiensia nutrisaun ba dezennvovimentu hodi asegura familia saudavel nasaun forte MS009